Ökomärgistusest. 100% looduslik — millal päriselt, millal reklaamitrikk?
Nii nagu on kõiksugu kosmeetikatoodete valik tohutu suur, on neis sisalduvate koostisainete loetelu teinekord üpris pikk. Palju keerulisi nimetusi, mille dešifreerimiseks ei jää muud üle kui võtta appi sõber Google. Ei ole ju kuigi kerge veeta poelettide vahel tunde erinevaid tooteid võrreldes ja nina nutitelefonis lugedes, milleks üks või teine aine ikkagi tootes hea on või mis on selle ohud. Pole siis ime, kui käsi haarabki riiulilt toote, mis tundub esmapilgul puhas ja loodussõbralik, aga hiljem kodus uurimistööd tehes saad aru, et oled jälle petta saanud.
Puust ja punaseks. Mis on mis?
Tihti aetakse sassi sedagi, mida tähendab üldse julmusevaba kosmeetika, milline toode on veganlik. Kes võib öelda oma toote kohta looduslik? Ja mis see orgaaniline kosmeetika siis õigupoolest on? Kas pole mitte juba keeruline?
Julmusevaba kosmeetika. See tähendab, et ühtki toorainet ega lõpp-produkti pole testitud loomade peal. Olgugi et Euroopa Liidus on keelatud kosmeetika ja selle koostisosadega loomkatseid teha ning samuti pole lubatud müüa väljaspool Euroopa Liitu loomkatseid tegevate firmade kosmeetikat, leidub meie poelettidel siiski brände, mille koostisosi katsetatakse siiani väljaspool Euroopa Liitu loomade peal. Julmusevabaduse kontrollimise ja kinnitamisega tegelevad eri organisatsioonid, millest usaldusväärseimad on Leaping Bunny Program ja CCF Rabbit ehk Choose Cruelty Free.
Veganikosmeetika. Sageli arvatakse, et veganlik tähendab ainult taimseid tooraineid, mis on puhtad ja orgaanilised. Oluline on mainida, et see ei pruugi sugugi alati nii olla. Selleks et toode oleks 100% veganlik, on vaja leida kõikidele loomsetele koostisosadele asendusained. Kuna looduslike aseainete leidmine võib olla keeruline ja kulukas, võib juhtuda, et pöördutakse alternatiivina sünteetiliste poole, mis aga võivad sisaldada kahjulikke kemikaale.
Looduslik kosmeetika. Termin „looduslik” on üks eksitavamaid, mis tekitab tarbijates suurt segadust. Nimelt tohib seaduse järgi toodet nimetada naturaalseks juba siis, kui see sisaldab kõigest 1% looduslikku toorainet. Seega, kui koostisaine ei ole sünteetiliselt toodetud, vaid tuleb loodusest, nagu taimed, mineraalid ja loomsed koostisosad, kvalifitseerub see automaatselt loodustooteks.
Orgaaniline kosmeetika. See tähendab, et toode peab 95% ulatuses koosnema orgaanilise päritoluga toorainetest. Enamik koostisosi on pärit puu- ja juurviljadest ning taimsetest toorainetest, millest väikese protsendi moodustavad mineraalid. Kui looduslikud tooted võivad olla kokkupuutes kemikaalidega, siis orgaaniliste toodete puhul on see välistatud.
Puhas kosmeetika tähendab, et see ei sisalda sulfaate, silikooni, parabeene, pestitsiide, petrooleumist saadud kunstlikke värvaineid ega sünteetilisi lõhnaaineid. Euroopas peavad koostisosade nimekirjas olema märgitud ka allergilist reaktsiooni tekitavad ained, isegi kui nende sisaldus on kõigest 0,01%.
Millised sertifikaadid on olemas?
Selleks et puhta kosmeetika juurde jõuaksid ka need, kes ei oska end selle maailmaga peensusteni kurssi viia, aga siiski eelistaksid olla oma valikutes targemad, on loodud mitmeid sertifikaate, mis kinnitavad, kas ja kuivõrd puhas toode on. See on hea ka brändidele, sest lihtne võrrand ütleb, et mida rohkem tarbijaid nende toote üles leiab, seda parem.
Ecocert on esimene ja suurim ülemaailmne mahetoodete sertifikaatide väljastaja. Seda peetakse kõige rangemaks ja prestiižsemaks standardiks. Välistatud on loomsed komponendid, naftatöötlemissaaduste kasutamine ja loomkatsed. Samuti peab vähemalt 95% kõigist koostiosadest olema looduslikku päritolu ja vähemalt 10% kõigist koostisosadest orgaanilised.
BDIH on Saksamaal ravimeid, tervisetooteid, toidulisandeid, hügieenitooteid ja kosmeetikat tootvate ettevõtete liidu välja antav sertifikaat. Nõuab, et tooraine kasvatamine on bioloogiliselt kontrollitud (taime- ja mineraaltoitained). Keelatud on loomkatsed ja toorained, milles on orgaanilisi ning sünteetilisi värvaineid, sünteetilisi lõhnaaineid, silikoone, parafiini ja muid naftapõhiseid aineid.
ICEA on Itaalia organisatsioon, mis nõuab, et tooraine peab olema kasvatatud orgaaniliselt või korjatud loomulikust elukeskkonnast, kus on kasutatud biotõrjet. Keelatud on sünteetilised koostisosad. Tootmisprotsessi mõju keskkonnale peab olema minimaalne. Olulised on ka pakendi materjal ja selle taaskasutamise võimalused.
Soil Association on Suurbritannia sertifikaatide väljastaja, mis nõuab, et toodetes kasutatud koostisosad oleksid kasvatatud orgaaniliselt ning keelab loomkatsed ja sünteetilised koostisosad. Peab oluliseks võimalikult vähest pakendamist ja väärtustab seejuures taaskasutatavaid materjale.
Cosmebio on prantsuse ökosertifikaatide väljastaja, mis väljastab märgiseid toodetele, mille koostisosadest vähemalt 10% on orgaanilised ja vähemalt 95% looduslikku päritolu. Nii nagu teised sertifikaadid, keelab ka Cosmebio sünteetilised koostisosad.
Nii Ecocert, Soil Association, ICEA, BDIH kui ka Cosmebio töötavad 2017. aastast ühtse Euroopa looduskosmeetika sertifitseerimise standardi COSMOS alusel. Nõuded on loodud kõigi viie organisatsiooni ühendatud visiooni, nõuete, oskuste ja väärtuste alusel. COSMOSel on kaht tüüpi märgid:
Cosmos Organic, mis tähendab, et toodete kõik koostisosad on looduslikku päritolu, v.a piiratud komponentide loetelu (sh säilitusained), mida on lubatud kasutada väikeses koguses. Keskmiselt sisaldavad Ecocerti sertifikaadi tooted 99% loodusliku päritoluga koostisosi.
Cosmos Natural, mis tähendab, et vähemalt 95% toodetes sisalduvatest taimedest on orgaanilised. Üldvalemis on vähemalt 20% orgaanilisi koostisosi (mahaloputatavate toodete puhul 10%).
Millistel Eesti tootjatel on vastav sertifikaat taskus?
Eestis on Ecocert Greenlife'i standardiga hinnatud ettevõtteid eri valdkondades (kosmeetika, puhastus, desinfitseerimine, tekstiil) ainult kolm. Kosmeetikatootjatest sai esimesena maineka looduskosmeetika sertifikaadi JOIKi sari Organic. Sel aastal pälvis Ecocert Greenlife'i Cosmos Naturali märgi ka Berrichi oma toodetele Day, Eye, Light, Hand ja For Men. „Sertifikaadi taotlemine on võrdlemisi pikk protsess ja selle käigus peab olema valmis ka selleks, et oma tööprotsessides, kasutatavates materjalides või koostisainetes tuleb teha sisulisi muudatusi,” avaldab Eesti kosmeetikatootja Berrichi, et taotlemisel tuleb kaardistada kõik oma tootmisprotsessid, tarnijad ja tarneahelad, sealhulgas ka tooraine päritolu, mis metoodikal see saadud on ja mis aineid selle töötlemisel kasutatud on. „Absoluutselt kõik peab olema läbipaistev ja vastama Ecocert Greenlife'i standardile. Samuti tuleb ettevõttel valmis olla regulaarse kontrolliga.”
Allikad: loomakaitse.ee, annestiil.ee
