Ämmaemand selgitab: kuidas kujuneb Apgari hinne ja mille eest beebile punkte jagatakse?
Laps saab Apgari hinde 1. ja 5. eluminutil, vajaduse korral ka 10. minutil. Hinnatakse ta nahatooni, südamelöögisagedust, reflekse, lihastoonust ja hingamist. Igas kategoorias võib saada 0–2 punkti, mis teeb maksimaalseks lõppsummaks 10. Normiks loetakse tulemust alates 7 punktist.
Näiteks saab vastsündinu, kelle nahk on tervel kehal sinine, nahatooni kategoorias 0 punkti. Kui keha on roosa ja jäsemed sinakad, 1 punkti. Üleni roosa beebi saab 2 punkti. See näitab ka, kas ja kui suures ulatuses on laps hapnikupuuduses olnud. Roosa = ilma hapnikupuuduseta laps. Sinakad toonid viitavad sellele, et beebi on pidanud olema õhuta.
Madalad Apgari hinded ei tähenda automaatselt haiget last. Kui beebi saab õigel ajal meditsiinilist abi, kosub ja areneb ta hästi.
Hapnikupuuduse all kannatab enim aju. Selle tagajärjel võivad tekkida lapsel neuroloogilised probleemid, mahajäämus arengus, kõne hilinemine jne. Samas ei tähenda sünnitusaegne hapnikupuudus automaatselt probleemide teket.
Raseduse või sünnituse ajal esineb hapnikupuudust enam, kui tegu on mitmikrasedusega, enneaegse või ülekantud beebiga. Seda võib põhjustada ka nabaväädi pitsumine ümber kaela või kõrvalekalle platsenta verevarustuses.
Sünnituse jooksul jälgitakse korduvalt beebi hapnikuvarustust kardiotokograafi ehk KTG-aparaadi abil. Kui lapsel tekib hapnikupuudus, muutub ta südametöö ja meditsiinipersonal teab selle abil, millal on vaja lapse tervise huvides sekkuda.