Kolme koolilapse ema ja eduõpetuse juhendaja annab nõu: mida teha, kui tundub, et kõik kasvab üle pea?

Distantsõpe ning kodus töötamine on pannud paljud lapsevanemad keerulisse olukorda, millele ei näi lõppu. Pole ime, et lained kipuvad üle pea lööma - 24 tunnisesse päeva peab mahutama pisikeste lastega tegelemise, õppetööga aitamise, kodused toimetused ja muidugi ka iseenda tööpäeva.

Eduõpetuse juhendaja Kai Oja on kolme poja ema, kes kõik käivad koolis – 1., 4. ja 5. klassis. Ta tõdeb, et toime tulemiseks üritab ta pöörata tähelepanu sellele, mida ta saab ise kontrollida ja paremaks muuta.

Laste jaoks peab igal juhul kohal olema

Vanemad peaksid olema oma laste jaoks nii vaimselt kui füüsiliselt, selle vastu ei saa. Kai sõnul on oluline vaimne tugi ehk kiita last, elada talle kaasa, näidata talle, mis selles olukorras on hea. “Pidev olukorra kirumine ja koolitükkide maha tegemine ei vii edasi. Samas peab ka päriselt mingi hetk kohal olema. Leidma päevas hetke koos õppida ja ka vaba aega veeta,” selgitab ta.

Igal asjal on alati kaks poolt - hea-halb, külm-kuum. Kai ütleb, et see, millele tähelepanu pöörame, see kasvab. Kui anname alla, hakkame muretsema, siis loome seda juurde. “Tuleb endale öelda stopp!, ma võin selle asja pärast ka homme muretseda. Mida ma selles asjas siin ja praegu head leian? Meile on antud mõtlemisvõime. Kasutagem seda,” annab ta nõu.

Igas olukorras on võimalik näha head

Keerulises olukorras on ka vanemad, kes ei ela koos – kuidas kogu selles olukorras vastutust jagada ning koos tegutseda? Kai tõdeb, et ka tema ei ela oma laste isaga koos. “Eelmisel kevadel elasime veel koos ja siis oli üks pidev nääklemine. Mulle tundub, et nüüd saame paremini hakkama. Nädala on lapsed minu juures ja nädala tema juures. Kuna elame teineteisest mitte väga kaugel, saavad lapsed ka päeval käia minul või temal külas. Arvan, et see vaheldus on lastele hea, ei pea ühes kohas ainult olema,” räägib Kai ja rõhutab, et igas olukorras on võimalik näha head. See, millele tähelepanu pöörad, seda märkad ja tunned.

Ta rõhutab, et isegi kui koos ei elata, on oluline suhelda teineteisega austavalt ja lugupidavalt. “Õnneks on meie vahel väga head suhted ja see kõik peegeldab ka laste käitumises ja hakkama saamises,” toob ta näite enda elust.

Kõige tähtsamaks tuleb pidada iseennast

Küll aga toob Kai välja, et kõige olulisemaks peab vanem pidama siiski iseennast. Põhjus sellele on lihtne - kui minul on kõik korras, siis on ka minu lastel korras. Kui minul on peas segadus ja kahtlemine, siis kandub see üle ka lastele.

“Kui enesearmastust ei ole piisavalt, siis tee seda oma laste pärast. Lapsed õpivad läbi eeskuju ja enda vajaduste eest hoolitsemine on elementaarne. Kuidas? Tuleb teha päevaplaan ja sellest kinni pidada. Nii teab kogu pere, millal on sinu enda aeg,” soovitab ta kindlasti leida aega iseendale.

Päevaplaanis peaksid olema pere ühised tegevused, mis on kõigil ühised ja igal lapsel oma graafik. Päevaplaan peab kindlasti sisaldama ka puhkehetke ja mänguaega, õues käimist ning ka muud põnevat, mida lapsel meeldib teha.

Nõuanded, mida teha koos lastega, et kodus säiliks terve mõistus, rõõm ja rahu:

• Olge oma lastega ausad. Näidake neile välja oma tundeid, aidake neil oma tunnetest aru saada.
• Suhelge. Rääkige.
• Tehke koos midagi toredat.
• Küpsetage.
• Mängige lauamänge.
• Mürage.
• Kõik need tegevused, mis teil meele rõõmsaks teevad, need aitavad alati.
• Kuulake oma lapsi. Neil on meile palju öelda. Siiski: kuulake päriselt!