Terapeut hirmudest, turvatundest ja targutamisest: keegi ei taha kriisis kuulda, mida kriis on tulnud sulle õpetama

Terapeut ja nõustaja Pille Teearu sõnab, et praegusel ajal on emotsioonid kõrged ning inimesed reageerivad praegu toimuvale tugevalt kas väliselt või sisemiselt. “Emotsioonid iseenesest ei ole halvad, pigem ikka head ja annavad meile eluks nii vajaliku vitaalsuse. Raskeks teeb olukorra negatiivne reageering," selgitab ta.

"Inimesed ei kohane muudatustega ja kõigil meil on oma suhtumine olukorda. Me tahame nii väga kõike kommenteerida ja emotsioonid annavad sellele siis enamasti negatiivse värvingu. Märkamine, et üldse on emotsioonid, on ka juba suur edasiminek, enamasti inimene eitab või ei teagi oma emotsioonide olemasolu kohta kuigi palju,” tõdeb ta.

Hirmust pole vaja jagu saada, vaid sellega suhestuda

Pille sõnul on praegu tõesti keeruline aeg ja tavalisest inimesest sõltub palju. “Ka valitsus rõhutab, et me kõik saame olukorda muuta, aga inimesel pole seda harjumust või usku sellesse, ootame ikka, et keegi kõrgemalt annab lahenduse,” selgitab ta.

Hirm ja hirmu tekkimine ei tule inimest sõna otseses mõttes hirmutama. Hirmu tekke eesmärk on, et inimene oleks tähelepanelikum, kuulaks, kuulataks, meeled muutuvad ergumaks, kohe kindlasti on juurde vaja informatsiooni.

Pille toob välja, et praegu on aga head ja usutavat informatsiooni raske eristada. “Kui me ei usu teadlasi, siis paratamatult pöördutakse teiste teaduste poole, või otsitakse kõiki allikaid. Dr. Google ei ole just parim koht, kust vastuseid otsida, liiga palju ja segast infot tekitabki hirme,” selgitab ta. “Niisiis, hirmust ei ole vaja jagu saada, hirmuga on vaja suhestuda, teha endale selgeks, mis täpsemalt hirmutab. Ja vastused on inimestel väga erinevad, on isegi surmahirm, hirm jääda nälga, hirm jääda üksi – need on olnud kõik väga isikliku looga seotud hirmud ja kui hirmu algpõhjus on selgeks saanud, on ka võimalik hirm enda kasuks pöörata.”

Vanemad inimesed saavad hirmuga pareminigi hakkama kui noored

Paljudel on mure, kuidas olla just vanematele inimestele toeks. Pille on oma kogemuses märganud, et vanem inimene saab hirmuga, mis puudutab tema isikut, isegi paremini hakkama, kui keskealine ja noor. “Vanemal inimesel on elukogemus ja pikk elu pakkunud palju erinevaid olukordi ja sellest kõigest on ju välja tuldud, neil on olemas see kogemustepakett millele toetuda,” selgitab ta.

Ta soovitab kuulata oma lähedased vanemad inimesed lihtsalt lõpuni, las nad räägivad teile, kuidas nad on varasemalt hakkama saanud ja teil on neilt õppida. “Vanem inimene ei muretse ju enda pärast, tal ei ole infot, mis teiega on, kuidas lapsed, lapselapsed, hakkama saavad. Hästi oluline on rääkida kõigest nii nagu on, pole vaja varjata ja öelda, et kõik on hästi, see ei anna edasi mingit informatsiooni,” soovitab ta. “Selge ülevaade ja selge sõnum on alati rahustav, näiteks, et tegin täna seda ja seda, homme teen seda ja seda, jne. Vanema inimese elus ei toimu täna enam kuigi palju huvitavat. Noorem sugulane või tuttav on nende jaoks nagu värske ajaleht uute uudistega. Kui seda olukorda niimoodi mõista, on ka kergem neile uudiseid edastada iseenda kohta.”

Laste vaimne tervis sõltub vanemate hoiakutest

Lastega tegelemisel rõhutab Pille, et lapsed on ju arvutiga töötamisel väga targad ja tublid. Las nad näitavad teile, mida nad õppisid ja kuidas nad oskavad. “Lastes ei ole vaja kahelda, nad on väga leidlikud ja suunake neid rohkem ise lahendusi leiutama ja looma,” soovitab ta.

Ta kinnitab, et laste vaimne tervis sõltub vanemate hoiakutest. Lapsed näevad, kuulevad, panevad tähele ja salvestavad kõik, mis kodus ja ümberringi toimub. Laps võtab kõik endasse, isegi kui ta täna käitub täiesti hästi, siis jääb see kõik meelde. Laps vajab arenguks turvalist keskkonda, lapse jaoks on vaja selgeid piire, mis siis lapse kasvades arenevad ja laienevad.

“Nii saab välja areneda turvatunne, millest tänasel päeval paljud täiskasvanud puudust tunnevad. Teeme siis nii, et oleme oma laste suhtes täna, siin ja praegu ausad. Püüame vastata laste küsimustele hästi täpselt, laps teab, mida ja kuidas küsida ja pole vaja neile enda lisaseletusi peale suruda. Lahke pilk, lahke sõna, laps vajab seda rohkem kui õpetamist ja vigadele tähelepanu suunamist,” soovitab Pille mõelda.

Keegi ei taha kriisis kuulda, mida kriis on tulnud õpetama

Erinevad emotsioonid saavad võimu juurde meie eelnevatest kogemustest nende emotsioonidega. Pille selgitab, et kui on viha, siis teised ei ole selles süüdi - võibki öelda, et see, kuidas sa käitud või tegutsed, ajab mind vihale. Mulle ei meeldi sinu teod, aga sind ma armastan - niimoodi tuleks suhtuda laste tegudesse ja ka partneri tegudesse. Oluline on eristada isik ja tema teod, isik on see keda armastad ja tegudele võib anda enda vaate või küsida, mis sa nii tegid?

Pille tõdeb, et kui ollakse kriisis, siis ei taha mitte keegi kuulda, et see olukord on tulnud sulle midagi õpetama, see võib tunduda näpuga vibutamisena, või targutamisena. “Selliste lausetega oleks targem tagasi hoida ja rääkida alles siis, kui on olukord rahulikum või möödas. Kindlasti on sellest olukorrast palju õppida, üksikisiku tasandil ja suuremas plaanis. Selle olukorra mõjujõudu ja õpetusi saame mõista alles pärast, kui on möödunud piisavalt aega ja me enam ei pea tegelema ellujäämisega.

Meil ei ole veel võimekust sellest olukorrast välja astuda ja eemalt vaadelda, sellepärast on ka kõik sellised õpetused praegu pigem populistlikud kui informatiivsed,” rõhutab ta.

Retsept, mille Pille enamasti teraapias inimestele välja kirjutab:

Hingamine

Korrasta oma hingamine, pane tähele kuidas sa siiani hingasid ja nüüd pikenda väljahingamist, et see oleks pisut pikem kui sissehingamine. Seda hingamise märkamist võib teha igal ajal, piiranguid ei ole.

Lõdvestamine

Lõdvesta näolihased, häälepaelad, pealagi – saad sellega pausi oma mõtete voolu.

Märkamine

Esita endale küsimusi, mis täpselt närvi ajab, ole hästi detailne ja siis vaata neid juppe eraldi. See, et kõik täiega närvi ajab – kas see väide on tõene või usk või uskumus või üldistus. Jälle küsimus, kas tõesti kõik ajab närvi? Äkki on midagi selles, mis üksikuna ei aja närvi? Mida ma ei saa praegu teha ja mida ma saan praegu teha?

Füüsilise keha eest hoolitsemine

Ole aktiivne ja hoolitse oma füüsilise keha eest. Tee harjutusi, venitusi, liigu looduses, tõuse püsti sealt, kus sa praegu istud ja seda loed.

Plaaneeri

Tee nädala plaan juba pühapäeval ja ole selles paindlik ja lahke enda suhtes. Kui sulle ei meeldi iga päev päevikusse kirjutada, siis kord nädalas on jõukohane ikka. Planeeri tegevusi, emotsioone, mõtteid, selle kaudu õpid ennast ise juhtima ja elu on sinu enda oma ja kõrvalised mõjutused ei vii enam endast välja.