Terapeut: maailm oleks hoopis teistsugune, kui õpetaksime lastele, kuidas oma emotsioonidega tegeleda
(12)
Senises ühiskonnas on olnud esikohal materiaalsed väärtused. Keskendusime välise muutmisele, et muutuks sisemine seisund. “Valdavaks on olnud arvamus, et kui oled kõrgelt haritud, siis oled edukas, saavutad materiaalse kindlustatuse ja see tagab õnne. Kuid aeg on muutunud. Järjest rohkem hakatakse aru saama, et kõigepealt on vaja muuta enda seisundit ja siis muutub väline. Ja seisund ei kujune sellest, kui palju meil on haridust või materiaalset rikkust,” rõhutab ta.
Praegused lapsed on väga tundlikud
Gerly sõnul on lastel väga raske taluda seniseid jäiku süsteeme ja elukorraldust, sest nende sees on tugev vajadus avardumise ja vabaduse järele. Nad on tegelikult tulnud seda maailma muutma, kuid ühiskond surub neid jäikadesse raamidesse. Seda on hingele väga raske taluda. “Ilmselt on see ka üks põhjuseid, miks praegu satub nii palju noori enesetapukatsetega haiglatesse ning miks on tavaliseks muutunud ärevushäired ja paanikahood. Lapsed ja noored tajuvad väga tugevalt seda, mis toimub nende vanemates ja mis toimub ühiskonnas. Kuna praegu on muutlikud ajad ja me ei saa enam hoida oma elu kontrolli all, siis on hirmud inimestes väga tugevalt üles tulnud. Kui me ei oska nende hirmudega tegeleda, siis ongi meis pidev ärevus. Tundlike noorte jaoks võib see kõik tunduda talumatu,” selgitab ta valupunkte.
Esialgu piisab juba teadvustamisest, mis toimub. Siis saame võtta vaatleja positsiooni. Kui hakkame
enda sees toimuvat vaatlema, andmata sellele tähendust või hinnangut, hakkab see lahustuma. Kui
laps vaatab enda sees olevat emotsiooni, olgu selleks siis kurbus, hirm või mistahes tunne, siis kui
ta õpib sellega sõbraks saama, võttes selle endas armastusega vastu, muutub see hetkega
armastuseks, rõõmuks, valguseks. Sest selline on meie pärisolemus ja lapsed on sellega veel väga
tugevas kontaktis. Neile on vaja lihtsalt meenutada, kes nad on. Et nad ei ole see hirm, nad ei ole
see kurbus, vaid et nende sisse on jäänud see emotsioon kinni ja neil on endil alati võimalus see
endast vabastada.
Emotsioon vabaneb alati siis, kui me lubame selle endal ära tunda
Gerly nendib, et sageli on emotsioonid meie jaoks nii ebamugavad või isegi hirmutavad, nii et meil
on automaatsed reaktsioonid nende eest põgenemiseks ja nendega võitlemiseks. Kui aga peatume
hetkeks ja kogeme selle keha tasandil ära, siis see lahustub sageli sekunditega. “Praegusel ajal, kui inimesed kogevad väga palju hirme, on meil vaja mõista kui palju suuremad ja võimsamad me tegelikult oleme. Et me ei ole ainult see keha ja mõistus, vaid meis on palju suurem vägi, millele saame toetuda. Iga kord, kui tuleb hirm, saame valida teadlikult, et usaldame enda kõrgemat juhatust ja toetust ning justkui tõstame ennast hirmu energiatest välja. Kogen, et just see on praegu inimkonna suur õppetund, et õpiksime tundma täielikku usaldust ka siis, kui välises ei ole enam millelegi toetuda,” selgitab ta.
Gerly on arvamusel, et laste nn probleemid on enamasti tekkinud vanemate kaudu, mistõttu on alati
parim, kui teraapiaprotsessi on kaasatud kogu perekond. Lapsed peegeldavad vanematele nende
enda allasurutud teemasid. Mõnikord on need sellised pimekohad, mida on raske endal märgata.
Aga see ei pruugi olla selline otsene peegeldus, et kui lapsel on vihahood, et siis ka vanemal on
vihahood. See võib olla nii, et näiteks vanemad on oma suhtes rahulolematud, aga suruvad oma
tundeid alla ja laps tajub seda kuni see tunne ei mahu temasse enam ära ja otsib väljapääsu.
Teraapias käimine ei tähenda, et meiega oleks midagi valesti
Gerly rõhutab, et on oluline teadvustada, et teraapias käimine ei tähenda seda, et meiega oleks
midagi valesti või et me oleme läbikukkunud. Teraapias lihtsalt õpime seda, kuidas iseennast ja oma elu ise juhtida ja luua. Kuidas leida iseenda seest üles see õnnepaik, kus on kõik hästi ja see koht on meis kõigis alati olemas. Me õpime, kuidas lasta kiht-kihi haaval endalt maha kukkuda maskid ja müürid, mis takistavad meil olla vabad ja õnnelikud. Me avastame, kui erilised me igaüks tegelikult oleme sügaval enda sees ja see on väärtus, mida mitte keegi meilt võtta ei saa. Seeläbi hakkame ennast rohkem armastama ja kui oleme ise täitunud armastuse ja rahuga, siis kiirgame seda endast välja ja loome harmooniat enda ümber. Niimoodi muutub maailm. Igaühe enda seest.
“Kui ei ole soovi või valmisolekut otsida abi, siis saab alati alustada iseendast. Meil on sageli lihtsam näha probleemi teises, kui iseendas. Kui aga võtta see seisukoht, et teine peegeldab mulle alati midagi minust endast, siis saab muutus vaikselt toimuma hakata. Nii kaua kuni näitame näpuga teiste suunas või püüame teisi parandada ja neid õpetada, nii kaua on muutus visa tulema,” räägib ta. “Igas keerulises olukorras on hea küsida endalt: mis tunnet see minus tekitab? Ja siis vaadelda seda tunnet, aktsepteerida, et see tunne, mida mina tunnen, on minu tunne, mitte teise tekitatud. Võtta see endas vastu, kogeda see kehatasandil ära, lõdvestada keha ja lubada tundel vabaneda.”
Kui vanemad hakkavad tegelema iseendaga ja oma suhtega, siis sageli toimuvad lastes väga kiiresti muutused
Igal juhul on hea kaasata lapsed sellesse protsessi. “Kui me lastega jagame enda tervenemisprotsessi, siis ka lapsed õpivad, et emotsioonide tundmine ja nendest rääkimine on
lubatud ja normaalne. Ausad avatud vestlused on väga tervendavad, kui seda ei tehta emotsiooni
pealt, vaid väljendatakse enda tundeid puhtast südamest, näidatakse enda haavatavust ja lubatakse seda ka teisele. Iga naine võiks luua oma kodus sellise turvalise ruumi, kus pereliikmed saavad olla maskideta ja jagada oma sügavamaid tundeid, olles ise eeskujuks enda avatusega ning õpetamise ja muutmise asemel lihtsalt jagada enda kogemusi,” soovitab ta.
Praegune aeg on väga soodne sellega tegeleda, kui pered on rohkem kodus koos. Gerly väga
soovitab kasutada seda aega sisevaatluseks ning avada ennast päriselt ja ausalt oma lähedastele. See aitab avaneda ka neil ja siis saavad tekkida tõeliselt lähedased suhted. Kui me tajume eraldatust või konflikte enda suhetes, siis on tegelikult eraldatus või konflikt meie endi sees. Nii kui saame ise terviklikuks enda sees, paranevad suhted ja saab tekkida lähedus.
