Hoiame ravimid ja väikepudelid lahus

Tihti hoitakse kõikvõimalikke kümnemilliliitriseid pudeleid ühes korvis või karbis – tundub loogiline need väikse käe ulatusest ühte kindlasse kohta ära panna. Nii saavad saatuslikuks aga hoopis suured käed, mis väsimusest või kiirustamisest tekkinud tähelepanematuse tõttu on haaratud vale pudeli ja selles sisalduvat lapsele manustanud. "Sellise olukorra vältimiseks tuleb ravimeid ja muid väikepudeleid hoida eraldi – eraldamiseks sobivad näiteks hästi eristatavad karbid. Oluline on, et loodav süsteem toimiks ka väsimuse või kiirustamise korral. Mida erinevamates karpides pudelid on, seda väiksem on tõenäosus neid segamini ajada. Seejuures tuleb silmas pidada, et hoiustada tuleb ravimeid ja väikepudeleid lastele kättesaamatus kohas," toob Oder välja ühe võimaliku lahenduse.

Samavõrra hoolas tuleb olla ka väikelastele ravimite andmisega. Mürgistusinfoliinile jõuavad ärevad lapsevanemate kõned, kus kirjeldatakse ebaõnnestunud ravimi manustamist. Näiteks tilgutati ravimit lapsele suhu otse pudelist, kuid aplikaatori ots purunes ja kogu ravim tuli välja. Lapsevanema sõnul läks enamus ravimist küll lapse näole ja riietele, aga osa ka lapse suhu. Kiiresti sai suu ära loputatud, aga mida nüüd teha?

"Sellises õnnetuse korral tuleb jääda ise võimalikult rahulikuks ja peale lapse suu loputamist esimesel võimalusel võtta ühendust mürgistusinfoliiniga 16662. Nii saame anda tõenduspõhist nõu, mida edasi teha, kui kaua kestab võimalik ohuperiood, mil tervisekaebused võivad tekkida ning milleks olla valmis. Helistada tasub ka siis, kui te pole kindel, kas mürgistus on juhtunud või mitte – koos saame olukorra tõsiduse välja selgitada," rõhutab Oder.

Hoiame ravimid ohutus kohas, lapse ravimeid eraldi

Harvad ei ole ka juhused, kui lapsed on käeulatusse sattunud tabletid endale suhu pistnud. "Oleme saanud hirmul vanematelt ja vanavanematelt palju kõnesid, kui nad on leidnud lapse tablettidega mängimast. Tihti ei olda kindlad, kas laps on mõne tableti alla neelanud või ei ole," toob Oder näite.

Sellises olukorras ei tohi jääda sümptomeid ootama, tasub julgelt helistada mürgistusinfole. "Nii saavad spetsialistid anda nõu, mida tuleb edasi teha, et laps halvimast päästa. Selliste õnnetuste korral on ohtliku ravimi neelamisel abiks aktiivsüsi, mida võiks kodus vähemalt 50 grammi olla. Selline kogus on täiskasvanud inimese maksimaalne annus, lastele vajalikud kogused sõltuvad tema kehakaalust. Aktiivsöe manustamisel on samuti abiks mürgistusinfo spetsialist, sest aktiivsüsi toimib nagu iga teinegi ravim ning omapead seda anda ei tohi," juhendab Oder.

Mürgistuse ennetamiseks tuleb ravimite hoidmisel olla eriti ettevaatlik ja hoiustada neid turvalises lastele kättesaamatus kohas. Selleks, et täiskasvanutele ja lastele mõeldud ravimid ei läheks omavahel sassi, on kasulik neid eraldi hoida. Mõned täiskasvanute ravimid võivad lastele väga ohtlikud olla ka 1 tableti neelamisel.

Mürgistus piimasegust või hommikupudrust

Päris väikeste inimestega juhtunud õnnetustest rääkides tuleb paratamatult rääkida ka kemikaalimürgistustest. "Üks tihedamini nõustatud juhtumid puudutavad katlakivieemaldajaga piimasegude tegemist. Mürgistusinfoliinile on helistanud mitmeid vanemaid, kes on andnud lapsele äädikase piimasegu. Enamasti juhtub, et õhtul pannakse veekeedukann äädika või muu kemikaaliga katlakivitöötlusesse ja hommikuks on meelest läinud, et kemikaal kannus on. Kergematel juhtudel unustatakse ära, kas katlakivieemaldust tehes sai kann ikka korralikult loputatud. Ent kui lapsele sellest veest putru või piimasegu tehakse, on mure suur. Juhtunud on ka seda, et üks lapsevanem alustab veekeedukannu puhastamisega, kuid teine ei tea seda ja teeb ohtliku veega lapsele või perele süüa," kirjeldab Oder igas kodus juhtuda võivaid olukordi.

"Selliste olukordade vältimiseks tuleb luua süsteem, kuidas märkida katlakivieemalduses olevat veekeedukannu või muid sarnaseid töid, et see toimiks ka väsimuse ja kiirustamise korral. Piisab sildikesest veekeedukannul, ümberpööratud kaanest vm. On oluline, et kõik pereliikmed tunneksid märguandeid ühtmoodi," pakub Oder võimalikke lahendusi.

Kõiki mürgistusi on võimalik ennetada ja häid nippe saab veebilehelt 16662.ee. Mürgistuse toimumise või kahtluse korral helista julgelt mürgistusinfole 16662. "Helistada võid ka siis, kui ei ole kindel, kas mürgistus on kindlasti toimunud. Mürgistusspetsialistiga vesteldes saad olukorrale kiirelt eksperthinnangu. Nii ei pea ise mõistatama ega asjatult muretsema, millised on koduse vahejuhtumi tagajärjed. Keskmiselt kestab kõne infoliinile 3 minutit, mille jooksul saab kõik selgeks. On ütlemata kurb, kui lapsevanem on peale õhtul toimunut öö otsa muretsenud, magamata ja kõne saabub alles hommikul," paneb Oder vanematele südamele. Infoliinile helistamine on anonüümne, kohaliku kõne hinnaga.