Düsplaasia on sagedasim kaasasündinud ortopeediline haigus vastsündinutel. 60%-l on kirjeldatud vasakpoolset puusaliigese düsplaasiat, 20%-l mõlema­poolset. Haigust saab diagnoosida ultraheliuuringul 4.–5. elukuuni.

Puusaliigese arengulise düsplaasia riskitegurid on perekondlik esinemine, naissugu, enneaegsus, keskmisest väiksem või suurem sünnikaal, tuharseisus või jalgseisus loode, lootevee vähesus, kaksikrasedus jm.

Tähtis on haigus varakult diagnoosida ja alustada ravi 4.–6. elunädalal. Sel juhul on haigus enamasti ravitav konservatiivsel meetodil ehk rihmades, lahasega või ebastabiilse puusaliigese düsplaasia korral kipsiga. Kui haigus on õigel ajal diagnoositud, ravitud ja jälgitud, on ravi tõhus kuni 90%-l juhtudest. Hilinenud diagnoosiga või ravile mittealluvate düsplaasiate korral on näidustatud puusaliigese repositsioon ehk paikasaamine venituse abil ja kipsravi. Rohkem kui 18 kuud kestnud diagnoosimata düsplaasiate puhul on ainus variant operatsioon.

Millal tuleks vanemal muret tunda?

Lasteortopeedi poole soovitame pöörduda, kui peres on esinenud raskekujulist düsplaasiat või on lapse vanemal õel või vennal olnud düsplaasia. Ohumärgid on tuharavoltide asümmeetria, jalgade pikkuse erinevus, naksumine ja nutt iga puusaliigese liigutuse peale.

Jaga
Kommentaarid