Mis on düsplaasia ja miks on tähtis see õigeaegselt diagnoosida?

"Düsplaasiat esineb keskmiselt 8–9 lapsel 1000 sünni kohta. Tüdrukutel tuleb seda ette tunduvalt sagedamini – neil on 19 ja poistel 4,1 juhtumit 1000 sünni kohta," selgitab Jana Kritt, Tallinna lastehaigla traumatoloogia-­ortopeedia osakonna juhataja.

Puusaliigese arenguline düsplaasia on haigus, mille puhul puusaliigeste normaalne areng on häiritud. Sõltuvalt raskusastmest on selle tagajärjeks väljaarenemata puusanapp, puusaliigese osaline või täielik nihestus.

Düsplaasia on sagedasim kaasasündinud ortopeediline haigus vastsündinutel. 60%-l on kirjeldatud vasakpoolset puusaliigese düsplaasiat, 20%-l mõlema­poolset. Haigust saab diagnoosida ultraheliuuringul 4.–5. elukuuni.

LOE KA: Beebi pidi veetma kolm kuud rihmades kinni | Ema: miks ei kontrollita kõikide laste puusaliigeseid juba sünnitusmajas?

Puusaliigese arengulise düsplaasia riskitegurid on perekondlik esinemine, naissugu, enneaegsus, keskmisest väiksem või suurem sünnikaal, tuharseisus või jalgseisus loode, lootevee vähesus, kaksikrasedus jm.

Tähtis on haigus varakult diagnoosida ja alustada ravi 4.–6. elunädalal. Sel juhul on haigus enamasti ravitav konservatiivsel meetodil ehk rihmades, lahasega või ebastabiilse puusaliigese düsplaasia korral kipsiga. Kui haigus on õigel ajal diagnoositud, ravitud ja jälgitud, on ravi tõhus kuni 90%-l juhtudest. Hilinenud diagnoosiga või ravile mittealluvate düsplaasiate korral on näidustatud puusaliigese repositsioon ehk paikasaamine venituse abil ja kipsravi. Rohkem kui 18 kuud kestnud diagnoosimata düsplaasiate puhul on ainus variant operatsioon.

Millal tuleks vanemal muret tunda?

Lasteortopeedi poole soovitame pöörduda, kui peres on esinenud raskekujulist düsplaasiat või on lapse vanemal õel või vennal olnud düsplaasia. Ohumärgid on tuharavoltide asümmeetria, jalgade pikkuse erinevus, naksumine ja nutt iga puusaliigese liigutuse peale.