Uue viirustevastase ravimi tõhusust kinnitavad ka uuringud

Austria laboratooriumides välja töötatud Agoviraxi ninaaerosool moodustab ninas viirustevastase kaitsekihi. Aerosool sisaldab iootakarrageeni, mis ümbritseb viirusosakesi ega lase neil limaskestale kinnituda. Kuna COVID-19 levib piisknakkuse teel, võib ninaloputus ja iootakarrageeni sisaldavate profülaktiliste ninaaerosoolide kasutamine olla lisakaitse selle viiruse vastu. Arstide ja teadlaste sõnul kinnitab seda hiljutine prekliiniline uuring.

Maailmas juba kasutatakse hingamisteede viirusnakkuste raviks iootakarrageeni sisaldavaid nina- ja kurgupihusteid ning pastille. Euroopa Liit klassifitseerib iootakarrageeni IIa klassi meditsiinilise abinõuna hingamisteede viirusnakkuste ennetamiseks ja raviks, mis sobib nii täiskasvanutele kui ka lastele alates 1. eluaastast. See on ohutu ka rasedatele ja imetavatele naistele. Ka Eestis saab nüüd osta iootakarrageeni sisaldavat meditsiinitoodet. See ninasprei kannab nime Agovirax.

„Nagu teada, satuvad hingamisteede viirused organismi piisknakkuse teel. Seetõttu on sageli soovitatav lisaks muudele kaitsemeetmetele pesta nina ja kasutada viirusevastaseid ninaaerosoole. Eesmärk on vähendada viirusosakeste sisenemist limaskesta rakkudesse. Väiksem viiruskoormus kahandab nakatumisriski ja isegi kui haigestutakse, on sümptomid kergemad või kestavad lühemat aega. Loomulikult ei tohiks usaldada reklaame või avalikkuses levivaid tõendamata väiteid. Alati tuleb otsida meditsiinilist teavet või kliiniliste uuringute andmeid, mis ravimi efektiivsust tõestaksid,“ rõhutab Vaiva Mickevičienė, InMedica kliiniku kõrva-nina-kurguhaiguste arst.

„Praegu keskendutakse COVID-19-le, kuid ei tohi unustada, et ringlevad ka muud viirused, nagu gripp, leetrid, tuulerõuged, nakkuslik mononukleoos, Epstein-Barr, samuti rota-, noro- ja teised viirused, nagu rinoviirus, enteroviirus ja paragripp, mis põhjustavad ägedaid külmetushaigusi,“ ütleb otorinolarüngoloog Vaiva Mickevičienė.

Mickevičienė soovitab tugevdada immuunsust ja järgida üldisi ennetusnõudeid: vältida kontakti haigete inimestega ja suuremaid kogunemiskohti, katta köhides või aevastades nägu, kanda maski ja pesta käsi.

„On tähtis mõista, et ükski viirusevastane meetod pole 100% tõhus. Seetõttu peab haiguste ennetamine, näiteks maskide kandmine, käte pesemine või tervise parandamine või elustiili muutmine saama pigem harjumuseks kui kohustuseks,“ ütleb otorinolarüngoloog Mickevičienė.

Uuendus, mis muudab külmetushaiguse ennetust ja ravi

Iootakarrageen on esimene laia toimespektriga viirusevastane ravim, mis on efektiivne enam kui 200 hingamisteede haigusi põhjustava viiruse vastu. Iootakarrageeni viirusevastast toimet külmetushaigusi põhjustavate viiruste vastu on tõestanud Suurbritannias ja Austrias läbi viidud neli kliinilist uuringut. Need hõlmasid üle 600 hingamisteede viirusnakkustega patsiendi.

„Värsked uurimistulemused kinnitavad iootakarrageeni sisaldavate ravimite võimet pärssida viiruse levikut ja paljunemist. Selle toimeaine mõju hindamiseks täiskasvanutel on läbi viidud rohkem uuringuid, kuid on selgunud, et see sobib ka lastele. Nii täiskasvanute kui ka laste puhul täheldatakse haiguse esimesel nädalal oluliselt kergemaid külmetushaiguse sümptomeid, kusjuures ninaeritises on palju vähem viiruse geneetilist materjali,“ selgitab arst.

„Meditsiiniline iootakarrageen on ohutu, hästi talutav ja sellel on kaks positiivset mõju. See moodustab barjääri külmetusviiruste ette, meelitades ja ümbritsedes viirusi oma negatiivse laenguga, takistades seeläbi nende limaskestale kinnitumist. Nii väheneb hingamisteede infektsioonide eest vastutavate viiruste paljunemine ja levik,“ selgitab Mickevičienė.

Saab kasutada täiendava kaitsemeetmena COVID-19 vastu

Hiljutised in vitro uuringud on kinnitanud, et iootakarrageen blokeerib ka uue viiruse SARS-CoV-2 seondumisest inimese rakkudega. Selle viiruse tundlikkus iootakarrageeni vastu on väga sarnane inimese beeta-koroonaviiruse OC43 tundlikkusega viirusevastase aine vastu. Tuleb rõhutada, et koroonaviiruseid on mitmeid ja statistiliselt põhjustavad need igal aastal 10‒15% külmetushaigustest.

Praegu on Marinomed alustamas iootakarrageeni kliinilisi uuringuid SARS-CoV-2 / COVID-19 ennetamiseks.

„Selle toimeainega preparaadid ei kaitse tingimata COVID-19 infektsiooni eest, kuid eelkliinilised uuringud on näidanud, et iootakarrageen võib vähendada viiruse rakku sisenemise tõenäosust ja sellega kaasnevat riski nakatuda SARS-CoV-2-sse. Iootakarrageeniga preparaadid võivad olla täiendav kaitsemeede, eriti kui pole võimalik vältida kontakte teiste inimestega või kui on suurem oht COVID-19 raskema vormi tekkeks,“ ütleb otorinolarüngoloog Mickevičienė.

Professor Ron Eccles on peaaegu 50 aastat Cardiffi ülikoolis hingamisteede nakkushaigusi ja nende ravi uurinud teadlane. Tema sõnul pärineb iootakarrageen söödavast punavetikast ja see on üks kõige suurema negatiivse laenguga biomolekul.

„Iootakarrageen tõmbab oma suure negatiivse laengu tõttu viiruseid ligi ja ümbritseb need täielikult. Viirused jäävad sellesse ainesse lõksu ja eemaldatakse ninast loomulikul teel – viirused kanduvad koos limaga kurku ja sealt edasi makku, kus maohape need hävitab,“ selgitab Eccles.

Ta lisab, et iootakarrageeni sisaldavad aerosoolid katavad ninaõõne pinna kaitsekihiga. See on füüsiline tõke, mis pärsib hingamisteede nakkusi põhjustavate viiruste levikut.

„Ma ise olen in vitro katsete suhtes üsna kahtleval seisukohal, aga sel viisil kogutud andmed on tähtsad. Uuringutes on selgunud, et iootakarrageeni tõhusaks viirusvastaseks toimeks vajalik kontsentratsioon on väga sarnane SARS-CoV-2 ja teiste hingamisteede viiruste korral. Järelikult võiksid iootakarrageeni sisaldavad tervisetooted olla tõhusad ka SARS-CoV-2 vastu. Lõplikult tõestatakse COVID-19 nakkust ennetav ja raviv toime 2021. aasta keskpaigas toimuvate kliiniliste uuringutega,“ sõnab professor.

Doktor Mickevičienė nendib, et sageli pööratakse tervisele tähelepanu alles haigeks jäädes ja ennetust ei peeta vajalikuks. „Olen märganud, et isegi praegu, kui olukord on raske nii meil kui ka üle kogu maailma, ei järgi osa inimesi soovitatavaid kaitsemeetmeid. Haiguste ennetamise meetodid – maskid, kätepesu, iootakarrageeni ja teiste viirusevastaste ainete kasutamine ning elustiili muutused tervise parandamiseks – peavad olema harjumus, mitte lühiajaline kohustus. Ehk hakkab see arusaam ühiskonnas rohkem levima ning inimesed ennast ja teisi paremini kaitsma.“