Mida teha, kui laps ei talu muutusi? Olgu jutt uuest tassist või kahes kodus elamisest, sa saad ta muutustele altimaks muuta

„Ei! Tahan emmet!“ kriiskab poeg, kui su abikaasa proovib teda vannitada – töö, mis kuulub tema meelest emmele. Muutused võivad keerulised olla igaühele, kuid eriti rasked on need on väikeste laste jaoks.

Katkend Barbara C Unell´i ja Jerry L. Wyckoff´i raamatust
„Armastuse ja piiridega distsiplineerimine. Praktilised lahendused enam kui sajale tavapärasele laste käitumise probleemile“ lahkab laste keerukat muutustega kohanemist ja annab nõu, kuidas olukorda parandada ka kõige jäärapäisema mudilase puhul:

Laste kasvades võivad nad aga endiselt muutustele vastu seista samamoodi kui väikelapseas. Mõned lapsed sünnivad iseloomuga, mis paneb neid janunema rutiini ja ennustatavuse järele kõigis elu osades, mis põhjustab vajadust omada kontrolli terve maailma üle. Mõista, et igal lapsel on erinev iseloom, isegi samas perekonnas. Üks su lastest võib muutusi sallida – isegi neid hinnata – rohkem kui teine.

Muutustega harjuda on meie kõigi jaoks keeruline, kui me peame lõpetama ühe tegevuse – näiteks panema ära oma arvuti – ja minema kohtumisele või arsti juurde. See on nii ka väikeste laste jaoks, kellel pole veel väga palju kogemusi muutustega harjumises. Kui su laps peab äkki harjuma suuremate muutustega, näiteks laagrisse või pärast suve tagasi kooli minema, on kriis tõenäoline.

Turvalisuse otsimine ennustatavas ühetaolisuses on väikeste laste puhul tavapärane, aga mõnikord jõuab turvalisusvajadus peaaegu täieliku paindumatuseni. Kasuta alltoodud õppevahendeid, et aidata oma lastel muutustega kohaneda, tulenegu nende paindumatus siis kaasasündinud isiksuseomadustest või mitte.

Tervislik mõtteviis

Sisekõne. Hoia oma sisekõne positiivsena. Ütle endale: „On normaalne, et mu lapsel on raskusi muutustega leppimisega, ta pole saanud seda veel harjutada.“

Empaatia. Pane end oma lapse kingadesse, mõeldes: „Ma tean, et mu laps tunneb end paremini, kui teab, mis järgmisena juhtuma hakkab. See aitab ka minul olukorda rohkem kontrollida, kui ma tean, mis juhtuma hakkab.“

Õpeta. Õppimine nõuab aega, kannatust ja harjutamist. Näita või selgita, kuidas muutustega toime tulla, et su laps õpiks neid mitte kartma. Turvatunne lähtub võimest ennustada, mis saama hakkab.

PROBLEEMI LAHENDAMINE

Mida teha?

Kiida valmisoleku eest muutuda

Ütle oma lapsele: „On nii tore, et täna viib sind kooli issi. Ma tean, et tavaliselt teeb seda emme, kuid mõnikord on ka vaheldus meeldiv.“ Kui ta nutab ja proovib seda muutust ümber pöörata, ole kannatlik, kuid järjepidev, õpetades talle, et ta saab muutusega hakkama.

Paku oma lapsele valikuid

Anna oma lapsele võimu, pakkudes talle teatud piirides valikuid. Ütle näiteks: „Sa võid valida selle või selle särgi. Sina otsustad.“

Kasvata kohanemisvõimet

Kohanemisvõimeline laps käsitleb muutusi kui proovikivisid, mida ületada. Paindumatud lapsed aga panevad muutustele võimalikult tugevalt vastu. Kui sa ütled oma lapsele, et ta võib midagi teha, mitte ei pea tegema, siis muudab see ta hirmu ja kontrolli kaotamise tunde elevuseks. Aita tal õppida paindlikku muutustega kohanemist, öeldes: „Sulle tuleb täna uus lapsehoidja. Ta on väga tore. Kas pole vahva kellegi uuega tutvuda?“

Õpeta oma lapsele enda eeskujul positiivset sisekõnet, et muutustega toime tulla

Lapsed, kellele näidatakse, kuidas muutustega toime tulla, on rohkem valmis selle katsumusega toime tulema. Ütle: „Ma olen oma uue töö pärast elevil. See on teises majas, kui mu vana töö oli, kuid sellest pole midagi. Saab olema vahva uusi asju õppida.“

Sea eesmärke muutuste aktsepteerimiseks

Lapsed tunnevad, et saatus on rohkem nende endi kätes, kui neil on piisavalt aega mõelda ja muutusteks valmistuda. Sa võid aidata oma lapsel muutusi kergemini omaks võtta, lastes tal seada selleks eesmärgid. Näiteks ütle: „Me läheme su klassiga homme loomaaeda. See on väga lõbus. Seame eesmärgi, et loomaaias on tore olla.“ Siis tuleta talle aeg-ajalt seda eesmärki meelde ja lase tal seda sulle korrata. Küsi talt: „Milline on su eesmärk loomaaeda minnes?“ Kui ta ütleb: „Ma lähen loomaaeda lõbutsema,“” vasta: „Just nii, sa lähed loomaaeda lõbutsema.“

Õpeta probleemide lahendamist

Kui lapsed seisavad silmitsi muutustega ega tea, mida teha, siis aitab piiratud valikute andmine neil oma võimalusi näha. Ütle: „Ma tean, et sa ei taha suurde voodisse kolida. Mõtleme, mida me teha saaksime, et seda lihtsamaks muuta. Võib-olla saad sa oma kaisukaru suurde voodisse kaasa võtta ja ta on sulle seal seltsiks.“

Tee ettevalmistusi

Kui lapsed seisavad silmitsi uue suure sündmusega, siis aitab selleks valmistumine leevendada suurte muutuste ees tekkivad ärevust. Laagrisse või suurde kooli minek võib olla just selline muutus. Valmista oma last ette, rääkides talle, millised vahvad uued kogemused teda ootavad ja kui lõbus on kohata uusi lapsi, kellest võivad saada ta sõbrad. Palju juttu laagrist ja seal ootavatest seiklustest võib leevendada ärevust ning muidugi võivad külaskäigud kooli, jutuajamine uue õpetajaga ja uued kooliasjad suurendada elevust. Ärevus ja elevus on peaaegu sama asi, nii et kui nimetad neid tundeid elevuseks, siis see muudab seda, kuidas su laps uut seiklust käsitleb.

Kui su laps elab kahes kodus …

Lahutus ja külastusajad on stressirohked kõigi osapoolte jaoks. Lapse abistamine erinevate kodude, reeglite, tegevuste ja inimestega harjumisega saab olema sinu jaoks esmatähtis. Sarnaselt iga muutusega aitab ettevalmistamine. Hakka vähemalt üks päev varem muutusest rääkima, öeldes asju nagu: „Homme pärast kooli tuleb sulle vastu isa. Ta tõesti tahab sind näha ja sinuga koos aega veeta. Ma olen kindel, et ta on välja mõelnud mingeid põnevaid asju, mida sinuga koos teha. Mul on hea meel, et sa temaga kokku saad.“ Rõhuasetuse liikumine muutuse pärast muretsemiselt selle üle elevil olemisele aitab su lapsel kohaneda ja pideva edasi-tagasi kolimisega hakkama saada.

Mida mitte teha?

Ära vasta vastupanule vihaga

Lapsed, keda muutused endast välja ajavad, vajavad palju tuge ja empaatiat, et vähendada nende ärevust. Oma lapse paindumatuse pärast vihastamine vaid suurendab tema abitustunnet ega aita tal muutusi aktsepteerida.

Väldi häbistamist, öeldes: „Ära ole selline!“

Kui su laps ärritub, siis ära alanda teda. Selle asemel ütle: „Ma tean, et sinu jaoks on raske, kui lapsehoidjad vahetuvad. Kuid sa saad sellega hakkama. Kõik saab korda.“

Ära lase ise muutustega hädas olemisel sind rangeks teha

Kui sa oled välja mõelnud, mida sa oma lapselt tahad, aga tema ei soovi seda teha, siis sisenda endale paindlikkust ja aita teda suunata, mitte ära nõua, et ta teeks asju sinu viisil.

Ära ole liiga emotsionaalne

Kui su laps peab ema või isaga kaasa või kooli minema, siis ära ütle, kui kahju sul temast on ja kui palju sa teda igatsed. See ainult suurendab tema stressi, sest nüüd vastutab ta ka sinu tunnete eest.

PROBLEEMI ENNETAMINE

Õpeta otsuste langetamise oskust

Su laps soovib tunda, et ta on oma saatuse peremees, nii et lase tal langetada lihtsaid otsuseid. Näiteks valik kahe hommikusöögi, kahe sokipaari ja kahe mängu vahel annab talle tunde, et ta kontrollib oma maailma.

Austa oma lapse individuaalsust

Võib-olla oled sa ise juba ammu muutustega sõbraks saanud, kuid su lapse jaoks võib see rohkem probleeme valmistada, sest tema iseloom võib sinu omast erineda.

Lugu juhtumist: topsi ja kausi vemp

Julia Bardwell oli kahe ja poole aastane, aga näitas juba väga varasest east välja, et ei armasta muutusi. Ta seisis jäigalt vastu igale uuele sündmusele, mis ta noores elus toimus. Tema vanemad Dena ja Jim juba teadsid, et ta soovidele pole mõtet vastu hakata. Kui tegu polnud hommikusöögi ajal sinise, mitte kollase tassi kasutamise üle võitlemises, oli teemaks sõda millegi muu, näiteks roheliste lühikeste pükste ja roosa särgi kandmise üle. Kui Julia muutustega silmitsi seisis, hakkas ta kõigepealt vastu, siis karjuma ja lõpuks langes lohutamatusse, pisararohkesse sõnavalingusse.

Dena ja Jim soovisid Juliat paindlikumaks ja kohanemisvõimelisemaks saamises aidata. Jim teadis, et eesmärkide seadmine aitab tal endal keskenduda ja mitte lasta end häirida ärevusest kõige tehtud saamise üle. Ta arvas, et Juliagi võiks näha kaugemale oma kartusest muutuste ees, kui tal oleks mõttes mõni eesmärk. Dena ja Jim otsustasid, et Julia esimene eesmärk võiks olla seotud tema kaljukindla keeldumisega hommikusöögi ajal uusi lauanõusid proovida. Kui ta õpiks olema paindlikum uusi nõusid proovides, võiks ta muutuda ka paindlikumaks teiste muutustega tegelemisel. Seega hakkasid nad Juliaga rääkima hommikusöögi ajaks uue topsi ja kausi komplekti ostmisest, mille nad tal endal välja valida laseksid.

Sel õhtul ütles Dena: „Julia, seame homme hommikuks eesmärgi. Ma arvan, et hea mõte oleks võtta eesmärgiks hommikusöögi ajal uue topsi ja kausi üle rõõmustamine.“ Julia vaatas oma emale otsa ja noogutas, kuid Dena polnud kindel, et mõte on kohale jõudnud. Mõni minut hiljem küsis Dena: „Julia, mäletad oma eesmärki homseks hommikuks? Sa oled rõõmus oma uue topsi ja kausi üle.“

Seekord Julia vastas: „Jah, ma mäletan.“

Bardwellid kordasid seda meeldetuletust õhtu jooksul veel mitu korda. Nad isegi käisid aeg-ajalt köögis, et vaadata topsi ja kaussi, mis säravate ja uutena tööpinnal lebasid.

Järgmisel hommikul suundus Julia hommikusöögi ajal entusiastlikult laua poole, küsides: „Kus on mu tops ja kauss?“

Dena ja Jim teadsid, et see on oluline hetk. Nad said aidata Julial muutusi aktsepteerida, kui aitasid tal neid oodata. Pärast mõnda päeva uue topsi ja kausiga, ütlesid Dena ja Jim: „Julia, kasutame homme hommikul hommikusöögi ajal vana sinist topsi ja kaussi.“

„Ei!“ hüüatas Julia. „Uus tops ja kauss! Uus tops ja kauss!“

Dena ja Jim ei öelnud midagi selle kohta, kuidas ta sarnaselt varasema käitumisega jälle jäärapäine oli. Selle asemel otsustasid nad aidata tal uut eesmärki kindlaks määrata. Sel õhtul ütles Dena: „Julia, seame homseks hommikusöögiks uue eesmärgi. Mulle meeldiks, kui su eesmärk oleks kasutada vana sinist topsi ja kaussi.“ Samal õhtul hiljem küsis Dena: „Julia, milline on su eesmärk homse hommikusöögi ajal?“

Julia mõtles hetke ja küsis: „Sinine tops ja kauss?“

„Just nii,“ vastas Dena. „Me kasutame homme siniseid. Mul on hea meel, et sa oma uut eesmärki mäletad.“

Kuigi Dena ja Jim polnud kindlad, et see väike harjutus kasu toob, rõõmustasid nad, kui Julia seda mänguna võttis ja iga päev uut eesmärki ootama hakkas. Nad teadsid, et Julia suudab lihtsa vaevaga muutuda, kui tal on võimalus selleks valmistuda. Nüüd oli neil plaan, kuidas terve pere õnnelikuks teha. Nende püsivus oli ära tasunud.

Kirjastus Pegasus, 304 lk

Vaata lähemalt SIIT