„Otsustasin, et tahan oma eluga midagi tähenduslikku teha. Olen olnud päris mitmes kohas vabatahtlik. Üks nendest oli programm „Noored kooli”, kus olin vabatahtlik värbaja. See oli kindel otsus, et kui minust saab õpetaja, siis tahan olla just keelekümblusõpetaja ja venekeelsete lastega tööd teha.”

Missioonitundega inimesed

Aleksei Jašin nimetab end Eesti Vabariigi esimese põlvkonna keelekümbluse lapseks ja usub tulihingeliselt selle programmi tõhususse. Samamoodi usub ta sellesse, et pakub Ida-Virumaal keelekümbluse õpetajana kõrgemat väärtust kui mujal Eestis.

„Ma olen kindel, et Ida-Virumaa koolide lapsed vajavad kvaliteetset keelekümblust ning nõudlus programmi suhtes on ainult kasvamas. Rõõmu valmistab see, et oma koolis pole ma kaugeltki esimene ega viimane õpetaja, kes on siia tööle tulnud teistest maakondadest. Olen „Noored kooli” programmi kaudu ennast sidunud Ida-Virumaa kooliga vähemalt kaheks aastaks ja seni ei ole pidanud oma otsust kahetsema,” rääkis noor õpetaja.

Kõige rohkem on teistest piirkondadest õpetajaid ligi meelitanud riigigümnaasium Kohtla-Järvel, kus õpivad samuti koos eesti ja vene kodukeelega noored nagu Sinimäe Põhikooliski.

Eliisa Puudersell õpetab 2019. aastal uksed avanud Kohtla-Järve Gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust ning juhatab humanitaarainete õppetooli. Noort kirjandusteadlast ajendas Tallinnast Ida-Virumaale tulema missioonitunne ja soov olla ühe uue kooli loomise juures.

Teise õppeaasta lõpu eel pole elevus kusagile kadunud.

„Ma arvan, et kool püsib nii-öelda uuena veel mõnedki aastad ning Kohtla-Järve Gümnaasiumi loomisprotsess on alles täies hoos. Kuigi meil on juba väljakujunenud koolikultuur oma traditsioonidega, siis ei saa öelda, et nüüd on uus kool tehtud. Me siiani areneme, püüame leida parimaid ja uuenduslikke lahendusi, mõeldes seejuures ikkagi kõige enam õpilastele ja nende arengule. Õpilased on ju kooli alustala,” rääkis Eliisa Puudersell.

Tema sõnul annab õpetajaamet võimaluse nii palju head teha.

„Ma ei väsi kordamast – seda siirast tingimusteta armastuse tunnet, mida õpilased sulle vastu annavad, ei asenda miski. Minu töö on vilja kandnud siis, kui ma olen suutnud kas või ühe õpilase mõtteviisi veidikenegi mõjutada – ärgitada tema sotsiaalset närvi, panna teda kahtlema, küsima ning maailma vastu huvi tundma, ükskõik mis teemadest me siis ka ei räägi.”

Oma kolleege kirjeldab Eliisa Puudersell kui eriilmelisi, andekaid ja inspireerivaid inimesi.

Kohtla-Järve Gümnaasiumi humanitaarainete õppetooli juhataja Eliisa Puudersell

Võimalus luua uus meeskond

Kohtla-Järve Gümnaasiumi direktoril Hendrik Aguril oli alustava kooli puhul väljakutseks ja samas suurepäraseks võimaluseks luua täiesti uus meeskond.

„Võimalus oli valida inimesi sarnaste hoiakute ja väärtushinnangute järgi. See on õnnestunud. Nii ongi meile õpetajaid tulnud ka väljastpoolt Ida-Virumaad. Kooli alustades lausa pooled, nüüdseks alla poole, sest osa õpetajaid on kodunenud ja peavad Kohtla-Järvet juba oma koduks või siis teiseks koduks.”

Hendrik Aguri kinnitusel loovad inspireeriva õpi- ja töökeskkonna ägedad ja toredad inimesed. „Kui juba paras hulk ägedaid inimesi on ees tegusid tegemas, tõmbab see teisi omasuguseid juurde. Ambitsioonikamatele inimestele, kes otsivad eneseteostusvõimalusi, on Ida-Virumaa suurepärane paik.”

Koolijuht rääkis oma kogemusest, et Ida-Virumaa on kaugemalt tulnule vahva avastuste maa. „Ilus ja mitmekesine loodus, tööstuspargid ning pärast kaevanduste sulgemisi atraktiivselt taaskasutusse võetud taristud kaevanduste kohal ja tuhamägede peal. Vapustavad vaated pankrannikult, pikk mereäär, Alutaguse paksud põlismetsad ja toredad puhkamisvõimalused. Avastamist on igal päeval.”

Kohtla-Järve Gümnaasium soovib pakkuda kvaliteetset haridust, aga olla kogukonnas ka suunanäitajaks, trendiloojaks ja inimeste julgustajaks. „Et inimesed oleksid avatud Eesti ühiskonnas kaasa lööma, panustama ja uusi väärtusi looma. Et erinevaid kodukeeli rääkivad inimesed saaksid rohkem tuttavaks eesti kultuuriruumi ja keelega. Et nad tunneksid end Eestis oodatuna ja kaasatuna,” selgitas Hendrik Agur.

Värsked ideed ja praktilised kogemused

Oma õpilaste silmaringi on soovinud avardada ka Tarmo Kärdi, kes valiti 2020. aasta Ida-Virumaa aasta kutseõpetajaks. Varem nii Eestis kui ka välismaal ehitusettevõtjana töötanud mees tõi Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusse värskeid ideid, praktilise kogemuse ja laia kontaktide võrgustiku, mis on muutnud praktikavõimalused mitmekesisemaks.

Ehitus- ja puiduerialade õpetajana peab Tarmo Kärdi oluliseks, et õpilane oleks iga päeva lõpuks mõne teadmise või oskuse võrra rikkam. Sealjuures ei pea ta silmas ainult puusepa või ehitaja oskusi, vaid ka oskust elus hakkama saada.

2020. aasta Ida-Virumaa aasta kutseõpetaja Tarmo Kärdi

Piirid pole Tarmo Kärdit kunagi kammitsenud ja nii polnud Rakvere Ametikoolis tisleriks õppinud mehel probleemi sellega, et jagada oma teadmisi naabermaakonna kutsehariduskeskuses. „Olin üle kümne aasta Soomes kodunt eemal. Läksin sinna lihttöölisena, tagasi tulin ettevõtjana. Mulle on läbi elu väljakutsed meeldinud.”

Töökoha valikul oli Tarmo Kärdile oluline, et saaks tegeleda spordiga.

„Elan kutsehariduskeskuse õpilaskodus Jõhvis ja kasutan sportimiseks kõiki ümberkaudseid võimalusi: suusatamiseks, jooksmiseks ja rattasõiduks Pannjärve terviseradu ning Aidu karjääri ja lõõgastumiseks Toila spaad. Ida-Virumaal on spordiga tegelemiseks tipp-topp tingimused,” kiitis ta.

Ida-Virumaa haridusinfo leiad lehelt www.hariduskopter.ee.

Jaga
Kommentaarid