Kui kodukontor viskab üle ja päris kontorisse ei taha: päevakontor hotellis!

"Emme, koori palun õuna," ütleb mu viiene, kui olen just püüdnud pikemasse artiklisse süveneda. "Kohe," teatan automaatvastajana kõlades, soovides ühe lause veel segamatult lõpuni lugeda, mõledes samal ajal juba hirmuga, et nii kestab see veel kaua-kaua - midagi ei saa lõpetatud ilmselt ühe jutiga, tööd hakib pidevalt miski muu, mis koduses kontoris tähelepanu vajab.

Tunnen, et vajan puhkust ja vaheldust ja puhkust ka kodust. Mitte tööst, vaid tööst kodus, kus Hunt Kriimsilmana samal ajal veel kloun, kokk, koristaja ja jumal teab mis olla tuleb, aga kontorisse minek, kus ilmselt mitmeid inimesi ja kontakte siiski, ei tundu ka hea variandina täna. Seda enam, et mürisev kohvimasin, kolleegi helisev telefon, klahviklõbin ja muud segajad on sealgi, veidi leebemad küll kui kodus muidugi.

Kui üldiselt olen õppinud kenasti kuidagi ikka hakkama saama kodus töötamisega, oma kannatuse piire testinud ja nihutanud aastaga korralikult, nagu ka enesedistsipliini ja muid oskuseid lihvinud, siis on hetki, kus tunnen, et vajan sellest kõigest vaheldust - oma neljast seinast, rööprähklemisest, rutiinsetest päevadest töö-söök-töö-jalutus-mäng vahel, millel lõppu ei näi veel.

On selge, et keegi ei taha kodust ega päriskontorist eemal töötamisele peale maksta, ent vahelduse mõttes otsustasin seda siiski proovida – puhata kodukontorist ja keskenduda aju rõõmuks vahelduseks üks tööpäev ainult ühele asjale - tööle.

Oma suureks üllatuseks avastasin, et mitmetel hotellidel üle Eesti on olemas hotellikontori pakkumine. Ühe sellise endale broneerisingi reedeks Pärnu hotellis Strand, isolatsioonis olnud laps vanavanematega (nad on ka vaktsineeritud!) aega veetmas ja nii olengi hetkel neid ridu kirjutamas hotellitoas, ümber vaikus – ainult vaikselt urisev õhksoojuspump, linnuke rõduaknataga roostikus säutsumas. Ei mingeid multikaid, ei mingit iPadi, ei mingeid nõudepesumasina piikse, ei mingeid trepikoja paukuvaid uksi ega kellegi soove peale mu enda. Ainult minu soov, mis iseenesest ju lihtne - teha üks päev ainult ja ainult tööd ja mitte kõike muud samal ajal.

20 euro eest on minu käsutuses terve tööpäeva kell 8-18 hotellituba. Kasutada ainult tööks või ka uinakuks või hoopis mõlemaks, mis kodus keerulised, on ilmselt igaühe oma valik. Lausa luksusena tundus seegi, et kellegi toidu pärast peale enda muretsema vahelduseks ei pea - 5 euro eest saabus vähem kui veerand tunniga tuppa maitsev päevapraad.

Hotellikontor pole lahendus, mis taskukohane iga päev kasutada, ent kui võrrelda, et ka enne koroonat vahel kohvikukontorit harrastasin, siis ega seegi tasuta pole kunagi olnud. Kuna süvenemist vajavate asjade hulk oli kuhjunud juba ohtlikult kõrgeks, tundus see suurepärane lahendus, mille poole soovitan vaadata kõigil, kel pikemaid rahulikke koosolekuid või mõttetööd vaja teha segamatult ja soovitatavalt mitte ööune ajast.

Kui tundub, et see on midagi, mida sinagi vajaksid või kaasa sinna saata tahaksid, siis tasub guugeldada märksõna hotellikontor. Hinnad on olenevalt linnast ja hotellist 20-25 eurot/päev. Paljud neist pakuvad ka nädalaks ja isegi kuuks hotellikontori võimalust ka.