Ida-Virumaa ahvatleb õppimisvõimalustega, mida mujalt ei leia

Järvamaalane Martin Jürisoo tuli Kohtla-Järvele sellepärast, et mujal keemiatehnoloogiat õppida ei saa ja Rapla neiu Claudia Vichmann valis Jõhvi Gümnaasiumi meditsiinisuuna tõttu. Läänevirukas Ragnar Laurits võinuks õeks õppida ka pealinnas, aga eelistas isiklikumat lähenemist Kohtla-Järvel.

Rohkem kui kolmandik TalTechi Virumaa kolledži tudengitest on Ida-Virumaale õppima tulnud väljastpoolt maakonda. Põhjuseks on näiteks huvipakkuv eriala, mida mujal ei õpetada, võimalus saada tasuv töökoht või parem kontakt õppejõududega, mis on võimalik tänu väikestele õpperühmadele.

Martin Jürisoo, kes tuli pärast ajateenistuse läbimist Järvamaalt Ida-Virumaale keemiatehnoloogiat õppima, kinnitas, et see otsus on end igati õigustanud.

Palju võimalusi ennast arendada

„Ma poleks iial arvanud, et kahe kursuse jooksul tekib mul nii palju võimalusi ennast arendada. Juba esimesel kursusel pakuti mulle Iisaku Gümnaasiumis keemiaõpetaja töökohta, mille ma hea meelega vastu võtsin. See annab võimaluse arendada nii esinemisoskust kui ka õpetada eriala, mis mulle siiralt meeldib,” rääkis ta.

Martin on hea näide sellest, kuidas ettevõtlikud inimesed leiavad Ida-Virumaal kohe rakendust ja võimalusi ennast proovile panna. Lisaks õpetajatööle kutsuti noormees osalema ühes Põlevkivi Kompetentsikeskuse teadusprojektis.

„Praegu ootan juba suve, mil mul on plaanis minna kolmeks kuuks Erasmus+ programmi raames välispraktikale Rootsi Mid Swedeni ülikooli, kus ma läbin kaks kolmest ettenähtud erialapraktikast. Ma võin päris kindlalt öelda, et selliseid võimalusi mujal koolides nii lihtsalt ei teki.”

Keemiatehnoloogia eriala üks suuremaid plusse on Martini jaoks praktikate ja laboritundide rohkus, sest nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis sai teooriat juba piisavalt õppida.

Martin Jürisoo

Foto: Gert Zavatski

Väiksemast asulast pärit noormehel polnud probleemi Kohtla-Järve eluga kohaneda. „Vaatamata sellele, et Kohtla-Järve on suuruse poolest väike, leidub siin palju tegevusi. Sporditegemine on väga lihtne: on olemas jõusaal, ujula, jäähall, korvpalliväljakud, erinevad treeningringid, varsti valmib uus spordihoone.”

Kui tekib soov ostelda, sõidab Martin kümmekonna kilomeetri kaugusele Jõhvi, kus saab valida mitme erineva ostukeskuse vahel. „Kui tahan kogeda kultuuri, käin Sillamäel või külastan Narva linnust. Ja kui tahan natuke lõõgastuda, siis külastan Toila spaad,” kirjeldas Martin oma elukorraldust.

Tõmme tervishoiu poole

Rapla neiu Claudia Vichmann valis Jõhvi Gümnaasiumi meditsiini ja keemia valikmooduli pärast, mis on loodud õpilastele, kellel on sügav huvi meditsiini ja tervishoiu vastu.

„Tahaksin pärast gümnaasiumi lõpetamist siduda oma elu meditsiinivaldkonnaga. Seetõttu oli mul kindel mõte ja soov minna gümnaasiumi, kus on võimalus õppida meditsiiniga seotud valikaineid. Kuna Jõhvi Gümnaasium pakkus mulle sobivat valikmoodulit, siis otsustasingi selle kooli kasuks,” rääkis Claudia.

Esimene õppeaasta hakkab läbi saama ja neiu on oma valiku üle õnnelik. „Alguses oli veidi hirmutav, et uus koht ja uued inimesed, ka kool on päris suur. Nüüdseks olen harjunud ja leidnud palju uusi sõpru. Meditsiinimoodulis olen saanud õppida juba erinevaid valikaineid, nagu näiteks inimese anatoomia ja füsioloogia ning esmaabi.”

Jõhvi Gümnaasiumis meeldib Claudiale valikute rohkus. „Näiteks kui mina lähen esmaabi tundi, siis osal klassikaaslastel on päästeõppe tund ja osal sporditeooria kursus. Valikmooduleid on palju, see on lahe ja annab õpilasele valikuvõimaluse õppida just teda huvitavat teemat. See lisab tavalisele õppimisele palju juurde.”

Et Claudia on enda sõnul iseseisva loomuga, ei ole ka kodust kaugel elamine tema jaoks raske. „Teadsin kohe, et soovin minna õppima kodust kaugemale. Kohapeal otsisime koos emaga mulle sobiva üürikorteri ja seal saan iseseisvalt kenasti hakkama.”

Foto: Jõhvi Gümnaasium

Tervishoid köidab ka läänevirulast Ragnar Lauritsat, kes on õe eriala esmakursuslane Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Kohtla-Järve struktuuriüksuses. Kohtla-Järvel õppimise kasuks ei otsustanud ta ainult sellepärast, et kool on kodule mõnevõrra lähemal kui n-ö emaülikool Tallinnas.

„Põhjuseks oli ka see, et siin on vähem õpilasi ja on võimalik rohkem keskenduda. Ka õppejõudude tähelepanu on suurem ja nad on vastutulelikumad. Kui võrrelda, et meie koolis õpib 150 ja Tallinnas 750 tudengit, siis on selge, et õppejõud saavad meile individuaalsemalt läheneda,” rääkis Ragnar.

Et Ragnar on pereinimene ja väikese lapse isa, ei ela ta kohapeal ühiselamus, vaid sõidab kodu ja kooli vahet. Õpingute kõrvalt praktiseerib ta vabatahtliku parameedikuna Rakvere haigla COVID-19 osakonnas. Varem meelelahutuse valdkonnas töötanud Ragnar sai n-ö käiguvahetuseks tõuke just aasta tagasi puhkenud koroonaepideemiast.

Ragnar Laurits

Foto: Gert Zavatski

„Planeerisin juba aastaid tagasi, et võiks minna tervishoidu õppima, sest olin kaitseväes parameedik ja tegutsesin aastaid sellel alal kaitseliidus. Kuna kriisiajal oli abikäsi hädasti vaja ja parameediku väljaõppega ma ei tohi ametlikult selles valdkonnas tööd teha, siis otsustasin, et nüüd on õige aeg minna õppima.”

Ida-Virumaa haridusinfo leiad aadressilt www.hariduskopter.ee.