Millised on munadepühadetraditsioonid Itaalias, Tšehhis ja Argentiinas? Eestis elavad vahetusõpilased tutvustavad

Peagi on munadepühad ja üle Eesti värvitakse kodudes mune, süüakse šokolaadist jäneseid ja mune ning korjatakse pajuoksi. Aga kuidas tähistatakse kevadpühi mujal maailmas? Uurisime YFU vahetusõpilastelt, kes veedavad sel aastal pühad oma Eesti vahetusperedega, kuidas nende kodumaal lihavõtteid peetakse.

Meile rääkis oma kodumaa traditsioonidest Lisandro Argentiinast, Veronika Tšehhist ja Martina Itaaliast.

Lisandro Ramírez Argentiinast:

Argentiinas on ülestõusmispühad katoliiklastele väga olulised. Seda tähistatakse tavaliselt mitmete religioossete tegevustega nagu ristiretked, missad ja rituaalid. Pühade tähistamist alustatakse juba esmaspäeval, kuid neljapäev ja reede on pühad ehk kooli ja tööle ei minda.

Traditsiooniliselt reedel lihatoite ei sööda, sest sel päeval suri Jeesus. Pühapäeval kogunetakse viimseks missaks oma kogukonna kirikutes, kus on juba pidulikum toon. See on traditsiooniline viis ülestõusmispühade tähistamiseks ja oluliseks peetakse pigem religioosset seost kui muud.

Lisaks mängivad sel nädalal raadiod kristlikke lugusid ja inimesed vaatavad filmi „Kristuse kannatused (The Passion of the Christ)“ ning katoliiklikes koolides, milles ka mina käisin, toimuvad missad.

Veronika Girsova Tšehhist:

Tšehhis on munadepühade tähistamiseks mitmeid viise ja need erinevad perekonniti, seega räägin just enda pere traditsioonidest.

Ka meie jaoks algavad pühad juba esmaspäeval ning igal nädalapäeval on oma hüüdnimi, mis kannab olulist tähendust.

Näiteks “kollasel esmaspäeval ja “rohelisel neljapäeval” tuleks õnne toomiseks süüa just seda värvi toite. “Hallil teisipäeval” ja “koledal kolmapäeval” on halba ilma oodata.

Suur reede on loomulikult suur püha. Sellele järgneb “valge laupäev” (Eestis vaikne laupäev), mil on kombeks palju küpsetada, lausa nii, et kogu majapidamine on jahune ning pühapäeval süüakse traditsioonilisi lihavõttepühade toite.

Kui rääkida traditsioonilistest toitudest, siis Tšehhis on roog nimega „nàdivka“. Sisuliselt on tegemist saiakestega, mis sisaldavad suitsutatud liha, mune, rasva ja piima. Nàdivkat süüakse tavaliselt lambaliha ja kartulitega. Lihavõtte roaks teeb sellest üks salajane koostisosa, milleks on nõgeselehed või mõnes versioonis spinat.

Veel üks peoroog kevadpühade ajal on magusleib ‘mazanec’ ja lambakujuline kook, millele pannakse lindikesed kaela ning kaunistatakse muru ja lillekestega. Mõlemat valmistatakse “valgel laupäeval”.

Pühapäev ei ole vaid söömapidu, vaid me valmistame ette järgmise päeva pidustusi. Siinkohal lähevad poiste ja tüdrukute ülesanded lahku.
Tütarlapsed alustavad munade värvimisega, milleks on palju erinevaid viise. Kõige lihtsam on värvida munad toiduvärviga ning neile markeriga midagi peale joonistada või kleepse lisada.

Mune saab värvida ka vanade kommete kohaselt: näiteks joonistada neile pilt sulatatud vahaga või minu isiklik lemmik – katta muna mõne lille või lehega ning mässida sibulakoortesse, sidudes see nööriga kinni ja siis keema panna. Kui soovid, et värvitud munad kestaksid igavesti, siis tuleb muna enne ettevaatlikult tühjaks teha. Selleks me teeme toorele munale pisikese augu, puhume selle seest tühjaks ning alles siis värvime ära. Selliste munade nimi on ‘kraslice’.

Foto: Shutterstock

Samal ajal, kui tüdrukud mune värvivad, lähevad poisid jõe äärde. Nad otsivad noori pajuoksi ning valmistavad neist punutisi. Hiljem lisatakse sinna paelakesed ja sellise vitsa nimi on ‘pomlázka’. Peale seda ongi kõik lihavõttejooksuks valmis.

Lihavõttejooks on sarnane eestlaste mardi- ja kadripäevaga, kuid siiski väikeste erinevustega. Poisid jooksevad naabruskonnas ringi pajuokstest tehtud vitsade, korvikeste ja ‘řehtačkaga’, mis on puidust instrument ja teeb kõva ja hirmsat häält. Kui nad kellegi ukse taha jõuavad, loevad nad ette lühikese kevadpühade luule. Meil on tavaks nad seepeale tuppa kutsuda ning siis hakkab pihta… Poisid püüavad lüüa kõiki kodus olevaid naisi ja tüdrukuid oma pajuokstest vitsaga, et nad igavesti noored, terved ja kaunid püsiks. Kuna tüdrukud on selle eest tänulikud, annavad nad vastu maiuseid ja värvitud mune. Seda tehakse kuni lõunani - kui mõni poiss lööb oma pajuvitsaga tüdrukuid peale 12:00, võib neiu talle vett peale kallata.

Ma pean tunnistama, et ma pole selle traditsiooni suurim fänn ning olen seda tegevust viimased paar aastat vältinud. Kuid üldiselt on munadepühade traditsioonid väga toredad ja mulle Tšehhi pidustused väga meeldivad.

Martina Di Giulio Itaaliast:

Ülestõusmispühad on üks Itaalia suurimaid ja olulisemaid pühi. Suur nädal algab eelmisel pühapäeval ehk palmipuudepühal ning terve nädala jooksul toimuvad jumalateenistused, rongkäigud ja missad.

Suur reede on Via Crucise päev: tänavad süttivad tõrvikutega ja neid läbivad rongkäigud, mis jutustavad Jeesuse katsumustest, kohtumõistmisest ja surmast.

Pidustused ei lõpe pühapäeval (itaalia keeles Pasqua), vaid ka järgmine päev on riigipüha, Itaalias tuntakse seda kui Pasquetta ehk "Väike ülestõusmispüha", kuid see on tuntud kui "ülestõusmispühade esmaspäev".

Ülestõusmispühapäev veedetakse tavaliselt pere ja sugulastega, kuid ülestõusmispühade esmaspäev, eriti noorte puhul, veedetakse sõpradega.

Nagu kõik teavad, on itaallastele toit väga oluline ja pidupäevadeks on meil erilised söögid. Põhiroog on lambaliha või lambaliha praekartuliga. Ka omatehtud pastal on laual kindel koht, mille tüüp vastab piirkonna kohalikule traditsioonile.

Eelroogadeks on salaami ja muud külmad tükid, frittata, keedetud munad, oliivid, soolakarask ning erinevad juustud ja leivad.

“Crescia di pasqua” on soolakarask, mida serveeritakse lihavõttepühade ajal hommikusöögiks või õhtusöögi eelroaks.

Magustoiduks on imemaitsev “Colomba” (ehk tuvi).

Kuid on ka teist tüüpi magustoite kookide ja küpsiste näol.

Pühapäeva hommikul avame tohutult suured šokolaadimunad, mille sees on tavaliselt kingitused. Kuid võid saada ka šokolaadijänku ja palju muud. Kõiki neid maiustusi on saada mitut sorti šokolaadi ja maitsega.

Igal sügisel tuleb YFU õpilasvahetusprogrammiga Eestisse mitukümmend välismaa noort, kes leiab endale üheks õppeaastaks kodu siinses vahetusperes ning käivad kohalikus gümnaasiumis. Kui soovid ka enda perre vahetusõpilast, et avardada oma pere silmaringi, õppida uute kultuuride kohta ning tutvustada ühele välismaa noorele Eesti keelt ja kultuuri, siis uuri selle kohta lähemalt YFU Eesti MTÜ kodulehelt: https://www.yfu.ee/vahetuspere/vahetuspereks/

Sügisel saabuvate õpilastega saab tutvuda siin: https://www.yfu.ee/vahetuspere/vali-uus-pereliige/