Mis valemiga lükkas Imavere põhikool käima eeskujuliku distantsõppe, mis teeb lausa kadedaks? Õpetaja ja kolme lapse ema jagab kogemusi

"Olen kooliealiste laste ema ja tädi. Olen inglise keele õpetaja. Tean, kuidas distantsõpe mitmel pool korraldatud on või kuidas see sisuliselt korraldamata on jäetud. Tean, millega peavad silmitsi seisma paljud tuttavad ja nende lapsed, kelle koolides napib veebitunde ja kelle töökoormus on pärast koolide sulgemist lakke tõusnud, aga see ei ole igal pool nii." Imavere põhikooliõpetaja Gerly Lehtmets jagab kogemusi, kuidas nende kool on saanud distantsõppe suurepäraselt toimima.

Kui distantsõpe sel kevadel uuesti algas, olime meie juba selleks valmis!

Kooli juhtkond ütles ette, mitu tundi tuli kindlasti veebis läbi viia ja kuidas see toimima peaks ning nii ta läks. Õpetajatele kehtestati taas samad reeglid – 50% tundidest iga klassiga peavad toimuma Teamsis, koolipäeva aluseks on tunniplaan, kuhu veebitunnid on vastavalt ära märgitud, õpilastele peab andma tagasisidet ja kui tekib probleeme, et keegi kaob ära või jätavad tulemused soovida, tuleb neist koheselt rääkida.

Iga nädal toimuvad töökoosolekud, kus antakse ülevaade möödunud nädala edusammudest ja ebaõnnestumistest, ollakse üksteise jaoks olemas.

Kas ka sinu koolis on nii? Kirjuta meile!

"Kodukools" on Pere ja Kodu aprillikuus ilmuvate lugude sari, kus emad ja isad jagavad meiega avameelselt oma distantsõppe kogemusi - kõige suurepärasemaid ja ka kõige nukramaid. Ikka selleks, et saaksime üksteiselt õppida ja kõik lapsed leiaksid distantsõppe ajal toetust. Jaga sinagi oma lugu [e-mail] või läkita teele meie Facebooki-postkasti 

SIIN

!

Meie Imavere põhikooli juhtkond otsustas luua kõigile õpilastele kooli meiliaadressid ja kasutada ühtse platvormina MS Teams keskkonda. Läks umbes nädal-poolteist, et kõik õpilased keskkondadesse sisse saada ja isegi siis esines probleeme, et lastel ununesid paroolid ning süsteem ei lubanud sisse logida, kuigi andmed olid õiged.

Siis aga panid paar-kolm tehnoloogiataiplikumat õpetajat seljad kokku ja pakkusid kolleegidele tuge, kuidas muresid lahendada või neist mööda minna, kui lahendust ei paistnud. Samal ajal soovitati üksteisele toredaid keskkondi ja erinevaid vahendeid, mida õppimisel-õpetamisel kasutada.

Edu taga kooli ja kodu ühised jõupingutused

Töötan kahes koolis inglise keele õpetajana ja lisaks üritan kevadel magistriõpinguid lõpetada. Minu IT valdkonnaga hõivatud abikaasa töötas juba enne koroonaaega kodus, kuid sellest õppeaastast annab ta põhitöö kõrvalt kohalikus koolis ka 8.-9. klassi füüsikatunde.

Meie vanim laps Lenna (8) õpib sel aastal teises klassis. Tema nooremad õed käivad veel lasteaias, aga kuna kohalik omavalitsus soovitas lapsi lasteaeda mitte viia, on nad kodus. Meie leibkonda kuulub veel minu ema, samuti õpetaja, kelle korraldada on töö hariduslike erivajadustega õpilastega.

Võite ette kujutada, kuidas toimib elu majas, kus on 5 tuba ja 6 inimest ehk 3 õpetajat, 1 õpilane ja 2 mürgeldajat... Kuid ma julgen isegi öelda, et kui väikesed jonnihood välja arvata, läheb meil täitsa hästi.

2. klassi õpilasel neli videotundi päevas ja vajadusel pikapäevarühm

Lenna laulab praegu oma toas klassiõele sünnipäevalaulu. Viiest tänasest tunnist on neil veebitundidena neli, sealhulgas kehaline kasvatus. Pärast tunde võib Lenna Teamsi kaudu osaleda pikapäevarühmas ja veebi teel toimuvad ka osad huviringid vanematele õpilastele.

Selleks, et õppetöös osaleda, on tal kasutada veebikaameraga arvuti ja kõrvaklapid, mida puudumise korral oleks saanud koolist laenutada. Seda võimalust on aktiivselt pakutud ja kodud on seda ka kasutanud. Kui lapsevanem või õpilane ise vahendeid küsinud ei ole, on seda mitmel juhul pakkunud õpetajad, kes on näinud, et õpilase mikrofon ei toimi või kuulnud taustamüra, mis õppijat segab.

Lenna õppetöös osaleme abikaasaga nii palju, et õpetasime talle vajalikesse keskkondadesse sisse logimist, aitasime salvestada brauserisse järjehoidjaid ja uurime aeg-ajalt selle kohta, kuidas tal koolis läheb. Kui esineb tehnilisi probleeme, aitame neid lahendada või kui see kohe ei õnnestu, anname õpetajale teada, miks laps tunnist puudub või ülesanne tegemata on.

Meie kooli põhimõte: ei pane koormat vanemale

Juba eelmisel aastal harjutasime lapses seda iseseisvust, et üldjoontes tuleb tal kooliasjadega üksinda toimetada, ent vajadusel me aitame. Samas tegime kohe selgeks, et aidata saame me ainult enda töö kõrvalt ehk siis, kui meil on selleks vaba hetk. Teinekord on tulnud seda hetke päris kaua oodata ja nii tekkis ka Lennal mõnikord hirm, et ta jääb asjade esitamisega hiljaks.

Selle peale õpetasime, et siis tuleb õpetajat teavitada, miks nii läheb, sest on oluline, et õpetaja teaks, et õpilane tegeleb kooliasjadega, mitte pole lihtsalt kadunud. Kui see ei muutu krooniliseks, antakse hilinemised andeks.

Üldjoontes õpetajad ju teavad, et lapsevanem ei saa kogu aeg õpilase kõrval istuda (kuigi on ka neid vanemaid, kes seda vajalikuks peavad) ja seetõttu on meie koolis põhimõtteks see, et me õpetame lapsele, kuidas oma ülesandeid teha ja esitada, ega pane seda koormat vanemale.

Kui õpilane ei saa aru, mida, kuidas ja kuhu ta tegema peab, on talle antud juhend abi saamiseks ehk kõige juurde käib lause, et õpetaja on oma tööajal Teamsi kaudu kättesaadav. Tõsi, veenda oma last seda võimalust kasutama, jääb iga vanema ülesandeks.

Meie koolis pööratakse palju tähelepanu sellele, et kontakt ära ei kaoks

Ja koolielu tunduks nii normaalne kui võimalik. Igal kolmapäeval, klassijuhatajatunni alguses, on ülekooliline kogunemine, kus jagatakse infot ja vahetatakse muljeid, kuidas nädal möödunud on. Teeme endiselt projekte.

Alles hiljuti toimus meil vaimse tervise nädal, kus alustasime iga koolipäeva pooletunnise hommikvõimlemisega ja vanematele õpilastele toimus ka loeng vaimse tervise hoidmise kohta. Nii lõimisime inglise keelt, kehalist kasvatust ja inimeseõpetust. Selles abistas meid mullu perega Londonist Valgamaale kolinud Tommy Danquah, kes sellist võimalust täiesti tasuta ka teistele koolidele pakub.

Iga päev lastele koolist soe valmistoit

Iganädalaselt jagame toidupakke, mis on komplekteeritud põhimõttel, et ka esimese klassi õpilane iseseisvalt söönuks saaks, need sisaldavad viie koolilõuna jagu valmistoite.

Samal ajal on mu ema oma väikeklassiga koolis, kuhu on kutsutud veel paar hariduslike erivajadustega õpilast. Nad teevad tunde umbes keskpäevani, söövad lõunat ja lähevad siis koju. Eelmisel aastal tegi ema nendega tunde kodust ja ükshaaval, nii et tunnid toimusid lapsevanemale kõige sobivamal ajal, kohati õhtuti. Ka nemad kasutavad samu keskkondi, mis teised. Koolis pakutakse logopeedilist nõustamist ja koolipsühholoogi vastuvõtud toimuvad nii koolimajas kui veebi teel.

Ma julgen öelda, et lapsevanemad on meiega rahul. Lapsevanemana olen ise rahul

Meie edu võti peitub lihtsates asjades, millest olulisim on ilmselt ühtne süsteem. Meie töökeskkond on MS Teams ja tunnid on õpilastele kalendrisse sisestatud. Selle kaudu tunniga liitumine on selgeks õpetatud ka esimese klassi õpilastele ja see toimib.

Me peame kinni tunniplaanist – õpilased teavad, mida ja millal neilt oodatakse, üleöö ei teki päevaplaani tunde juurde, kuigi vahel juhtub, et mõni jääb ühel või teisel põhjusel hoopis ära. Me märgime puudumisi ja paneme hindeid, et kodul oleks huvi korral olemas ülevaade, kuidas lapsel läheb. Me tõesti pingutame, et õppimine ja õpetamine oleksid kogu meie koolipere jaoks võimalikult stressivabad.

On mõistetav, et kodul on koolile etteheiteid – neid on ka siis, kui toimub nii-öelda tavaõpe. Rääkige oma laste õpetajatega, kooli juhtkonnaga ja koolipidajaga (just selles järjekorras). Kool ei saa probleemi lahendada, kui ta sellest ei tea. Julgen öelda, et asi ei ole distantsõppes – ka selline õppevorm võib toimida. Nagu paljud muud probleemid, saavad mured distantsõppe juures alguse probleemsest kommunikatsioonist.

Signe Mitt, 1. klassi juhataja: iga algus on raske

Nii ka kohanemine distantsõppega. 1. klassi lastele osutus esialgu keeruliseks Teams´i keskkonnas oma nutiseadmega toimetamine ja nad vajasid vanemate abi. Suur aitäh tublidele lapsevanematele! Hea abimees õppetundide läbiviimisel on OPIQ keskkond ja lisaks vahvad videod, e-töölehed ja õppemängud Kahootis.

Distansõppel olles saab edukalt kasutada projektipäevi, mis hõlmavad kõiki õppetegevusi (JOL-i poolt väljastatud kalender-retseptiraamat ning selle abil kokkamine; Liikuma Kutsuva Kooli tegevused; VEPA mängud jne). Antud olukord pole kõige roosilisem, aga võimaldab lastel arendada iseseisvust ja loomingulisust!

Margit Reinpõld, õppealajuhataja, 2. klassi juhataja: algklassides on distantsõppel oluline, et õppija ise saaks keskkondadega hakkama

Sellepärast õpetame kõigepealt last uusi tööriistu ja keskkondi kasutama. Tähtis on see, et õppimine toimuks arvutis, mitte tahvelarvutis või nutitelefonis, et õpetajal ja õpilasel avaneks seadmes ühesugune pilt.

Nutiseadmete kasutamine võib lapsele olla käepärasem, aga tihti pakuvad õppevahendid neis teistsuguseid funktsioone ja „nupud“ asuvad teistes kohtades, mis teeb õpilase juhendamise distantsilt keerulisemaks. Laps peab oskama vajadusel õpetaja poole pöörduda ja abi küsida.

Imavere põhikooli direktor Tiina Lohur selgitab nende edu saladusi

• Õppekava üldosas on kirjas distantsõppe korraldus p.4.4 https://imaverepk.ee/sites/imaverepk.ee/files/oppekava_uldosa_19.02.2021_0.pdf

• Office kontod kõigil koolipere liikmetel alates märtsist 2020 (aitab IT tugi)

• Kõik soovijad on saanud koolist laenutada sülearvuti ja kõrvaklapid, seda võimalust kasutatakse julgelt. Kõik kooli sülearvutid on välja laenatud ja alates 08.04 saame anda õpilaste kasutusse ka projektiga „Igale koolilapsele arvuti“ saadud sülearvutid

• Õppetöö toimub distantsõppe tunniplaani alusel (kooli veebilehel), kuhu on märgitud ka veebitunnid (T)

• Veebitunnid toimuvad Teamsis. Vähemalt 50% tundidest veebis, pandud õpilastele kalendrisse igal nädalal korduma

• Õpetajatel on kohustus anda õpilasele vähemalt kord nädalas tagasisidet. Hindamisel lähtume kooli hindamisjuhendist, hindame ka numbriliselt põhimõttel, et töö on õpilasele jõukohane ja tagasiside toetav. Möödunud kevadisel distantsõppe tagasiside küsitlusel tuli selgelt välja soov, et ka distantsõppel olles jätkuks numbriline hindamine. Kooli juhtkond on soovitanud õpetajatel seda täiendada kujundava hindamisega

• Igal kolmapäeval kell 12.30 ülekooliline kogunemine Teamsis (15 min). Aitab hoida meie-tunnet, enamik õpilasi ja õpetajaid osalevad

• Igal kolmapäeval kell 15.10-16.30 õpetajate töökoosolek Teamsis

• Tõhustatud ja eritoega õpilased on koolis kontaktõppel

• Kooli juurde konsultatsioonidele kutsutud õpilased märgitakse konsultatsiooniplaani

• Koolis töötavatele õpetajatele ja õpilastele pakutakse koolilõunat

• Kõigile distantsõppel olevatele õpilastele tellib ja jagab kool igal nädalal valmistoidu pakid

Meie head praktikad

• Rutiin (veebitunnid, kogunemised, koosolekud igal nädalal samal ajal)

• Klassijuhatajatund igal nädalal veebis

• Pikapäevarühma kasvataja on õpilastele kättesaadav veebis – õpilased tahavad temaga ka niisama suhelda lisaks õppimisele

• Kohtumised hoolekoguga veebis, HK nõuannete kuulamine

• Õpetajate vaimu hoidmine – iganädalased kohtumised veebis, võimalus töötada koolis, võimalus süüa koolis sooja lõunat, tähtpäevade meelespidamine

• Valmistoidu pakid kõigile õpilastele – enamus soovivad, üksikud loobuvad

• Koolipoolne avatud ja julgustav olek (abivajajale viime toidupaki koju; leiame võimaluse, kuidas saata õpilasele koju õppematerjal, fotokonkursi auhind, korraldada õpilase transport vms)

• Huvitegevus veebis (kevadine fotokonkurss, ülekooliline naljapäev, munade moeshow, kalendritähtpäevad, huviringid)

• Tugispetsialistide toetus (võimalus kohtuda koolipsühholoogiga koolis ja veebis, ümarlauakohtumine vanemaga lapse õppimise toetamiseks)

Vahendid ja keskkonnad, mis meile distantsõppe jooksul väga kasulikud on olnud

• Graafikatahvel – kuvan harjutuse või töölehe ekraanile ja kirjutan sinna peale, et õpilased lisaks õige vastuse kuulmisele seda ka kirjapildis näeksid (väga kasulik tööriist neile, kes peavad kirjutama valemeid, noote vms teksti, mille sisestamine klaviatuuril on keerulisem)

• Openboard – valge tahvli rakendus, mida kasutan koos graafikatahvliga. Saan sinna luua eraldi leheküljed, mis automaatselt salvestuvad, nii et saan sama tahvlit vajadusel mitme klassiga kasutada

• Veebikaamera – õpilaste jaoks on oluline õpetajat vähemalt korrakski näha ja sama tähtis on ka õpetajal oma õpilasi näha, et ei tekiks nii suurt emotsionaalset väsimust, mis kipub vägisi peale tulema, kui räägid ja räägid, aga keegi ei vasta.

Mulle meeldib lisaks integreeritud kaamerale kasutada ka eraldiseisvat, millel on hea mikrofon, nii et saaksin kaamera nt tahvlile suunata ja tahvli juures olles rääkida. Väga kasulik on see hübriidõppesituatsioonis, kus osad õpilased on kodudes, aga teised koolis (nt siis kui mõni õpilane on kutsutud kooli) – nii kuulevad kõik kõiki ja õpetaja ei pea kogu aeg arvuti juures olema ning infot kordama.

• Dokumendikaamera – õppematerjal alla ja saan kohe õpilastele näidata. Jäävad ära skännimised, mida ei ole alati võimalik teha.

• Vocaroo.com – helisalvestiste tegemise keskkond, mis võimaldab õpilastel sisselogimise ja allalaadimiseta saata suulisi ülesandeid. Õpetaja ei pea neid alla laadima, vaid saab lingile minnes õpilase vastust kuulata.

• Teachermade.com – elektroonsete töölehtede koostamise keskkond. Laed üles tekstidokumendi, pdf faili või pildi, lisad sellele erinevat tüüpi ülesanded ja jagad õpilastega Google Classroomi või lingi kaudu. Süsteem on võimeline teatud ülesanded automaatselt ära parandama, mis vähendab aega, mis õpetajal kulub tööde kontrollimisele.

"Kodukool" on Pere ja Kodu aprillikuus ilmuvate lugude sari, kus emad ja isad jagavad meiega avameelselt oma distantsõppe kogemusi - kõige suurepärasemaid ja ka kõige nukramaid. Ikka selleks, et saaksime üksteiselt õppida ja kõik lapsed leiaksid distantsõppe ajal toetust. Jaga sinagi oma lugu [e-mail] või läkita teele meie Facebooki-postkasti SIIN!