08.04.2021, 19:00
Kodukool | Üksikema lugu: see kõik päädis lahkuminekuga laste isast
"Olen kahe tütre ema, kes õpivad 1. ja 2. klassis. Nüüd on kogu vastutus, aga ka järg tehtud-tegemata töödest puhtalt minu käes," räägib Anna. "Distantsõppele jäädes olen oma närve korduvalt proovile pannud ja paraku pole lapsed ka minu ahastusest pääsenud. Seejärel hingan sügavalt sisse, jätan oma töö pooleli ja asun kahte pisikest koolilast, kes samaaegselt vihikud näpus mu kõrval, abistama."
Pinged viisid lahkuminekuni.
FOTO:
Eelmise aasta märtsis alustasin oma 1. klassi lapsega ootamatult distantsõpet. Väiksem laps jäi samuti koju, aga tal ei saanud ju lasta koolilast segada. Kevadhommikud algasid kell 8, kui jagasin end kolmeks - koolilapse ja lasteaialapse abistajaks-lõbustajaks ja veel täiskoormusega kodukontoris töötajaks.
Et sotsialiseerumine ei kaoks ja kodurahu säiliks, siis isegi möödunud kevadel, kui kogu Eesti lukus oli, käis väiksem kaks korda nädalas lasteaias. Kõigile ootamatu ja uus olukord maailmas päädis aga peres aasta lõpuks lahkumineku ja -kolimisega laste isast.
Lisaks mõne päeva viiele Zoomi-tunnile on lastel ka Zoomi-kergejõustik ja Zoomi-iluvõimlemine
Sel õppeaastal on asjad teisiti, sest kogu vastutus, aga ka järg tehtud-tegemata töödest on puhtalt minu käes. Vahel avastan äratundmisrõõmu, et Onu Heino on juba eelmine kevadki lugudes vannis käinud ja täishäälikud on ikka punased ja tuleb tekstist välja otsida samamoodi. Tundub tuttav!
Olin ettenägelik ja hankisin ka teise sülearvuti, sest võis oodata, et selleks aastaks ilmselt avastavad eelmisel kevadel uinunud õpetajad ka Zoomi tunnid. Töötan jätkuvalt enamus päevi kodukontoris ja koolilaste õnneks, aga pere finatsseisu kahjuks on töökoormus väiksem. Saan koordineerida Zoomi tunde ja laveerida kahe arvuti vahel, sest lisaks mõne päeva viiele Zoomi-tunnile on lastel ka Zoomi-kergejõustik ja Zoomi-iluvõimlemine!
Distantsõppele jäädes olen oma närve korduvalt proovile pannud ja paraku pole lapsed ka minu ahastusest pääsenud. Seejärel hingan sügavalt sisse, jätan oma töö pooleli ja asun kahte pisikest koolilast, kes samaaegselt vihikud näpus mu kõrval, abistama.
Mul on ka närvid ja mul on oma tööülesanded lõpule viia
Enda juures võin kiruda kõige rohkem kohusetundlikkust, sest soovin, et isegi e-koolis märgitud kehaline ja laulmine saaksid tehtud. Võiks ju jätta need "Põdra maja" laululingid tähelepanuta, aga soovin, et lapsed õpiksid järjepidevust ja asjade lõpuni tegemist. Ei saa lapsele ju välja näidata, et mõned tema ülesanded on justkui ebaolulised, sest need on tema ülesanded.
Algklassi laste kiituseks san öelda, et kui mina õppisin Zoomi ja Teamsi kasutamise selgeks 41-aastaselt, siis nemad said selle selgeks minust rohkem kui 30 aastat aasta varem. Paar nädalat koduõpet ja täna saavad nad lingid mõlemast keskkonnast ise lahti ja isegi telefoni teel on nad mitteaktiivsete linkide copy-paste selgeks õppinud. Minuvanused õppisid traditsioonilisel viisil ja õpetajat autoriteediks pidades.
Tänased algajad koolilapsed aga saavad sellise distantsõppe oma põlvkonna normaalsuseks. Õpetaja on nende jaoks vaid juhendaja ja toetaja rollis, ei enamat.
Mida ma ise olen õppinud sellest aastast? Muidugi on distantsõpe raske ja ma ei ole pedagoogiks õppinud. Mul on ka närvid ja mul on oma tööülesanded lõpule viia.
Õppimine lastega võtab päevas minimaalselt 2,5 tundi
Täna päästab mind kodukontori võimalus ja minu valdkonna raskuste tõttu vähesem töökoormus.
Aga kui ma käiksin tööl 8 tundi, kulutaksin tunni transpordile + siis veel 2,5 tundi õppimisele nendega, siis kokku teeks see 11,5 tundi ööpäevast. Püüan ennast hoida ja meeles pidada, et minu närvid on kallid. Võtan igas päevas aega jooksmiseks või joogaks ning söön suure tüki šokolaadi.
Enda tassi täitmine ja „minu aeg“ on olulised. Seega täna jätan juba mõne laste kunstitunni vahele ja „viilin“ ka tööpäevi lühemaks. Ikka selleks, et normaalseks jääda.
Neile, kes jännis kogu selle virvarriga on soovitan lugeda ajaplaneerimise kohta, koostada päevakavad tervele perele, jälgida rutiine. EI tasu ka unustada lastega küpsetamist või õues liikumist. Sest lõppude lõpuks õnnestub meil reaalselt kodudes näha oma lapsi igapäevaselt arenemas.
