Ema täitunud unistusest: olin aastaid tagasi kirjutanud, milline kodu olla võiks - kui paberi taas leidsin, avastasin, et elangi nii!
“Käisin kolm korda seda korterit vaatamas, enne kui kindel olin, et siia kodu rajan,” meenutab Gea Valner. Ta elab oma nelja lapse ja kassiga Viljandis Mäe tänavas, kuid juba küpseb plaan keset metsa ehitatavasse majja kolida.
Gea praegune korter on õdus ja sopiline ning Geale (34) ja ta lastele Mimile (13), Benjaminile (11), Samuelile (7) ja Marule (5 k) ning kass Nelsonile paras elupaik. “Kui kaheksa aastat tagasi korteri müügi kuulutust nägin, jagasin seda kohe sotsiaalmeedias kõigile sõpradele – et tulge Viljandisse elama!” naerab Gea. “Läks aga nii, et üürimajas, kus elasime, esitati meile äkki ebanormaalselt suur elektri- ja veearve. Kuna küsimus ei lahenenud, oli meil endil vaja uut elukohta.”
Ta käis praegust korterit vaatamas, kui abielu hääbumas oli, kokku kolm korda: kaks korda hoovipoolsest pimeda koridoriga sissepääsust ja korra tänavapoolsest uksest. “Esimene kord see mulle üldse ei meeldinud,” meenutab Gea, millal lõpuks äratundmine saabus ja räägib kodu tutvustades ka vahva loo unistuste täitumisest. Aga ta räägib ka uutest, uue kaaslasega tekkinud ja esialgu lausa veidi jaburalt tundunud unistusest, mille täitumise nimel täna tegutseb.