Kuidas teha beebi kõrvalt tööd?

Kui ajajuhtimise koolitusel soovitatakse näiteks fookuse mobiilirakendusi, mis hoiavad sind näiteks 45min tegusana, siis sunnivad tegema väikese pausi ja seejärel uue 45minutilise töötsükli, siis enamus beebide lapsevanematel on töötsükkel lapse uinumisest lapse ärkamiseni. Ütlen ausalt, et lapse unepaus on minu jaoks seni kõige efektiivsem fookuse vahend, mida ma proovinud olen! 😀

1. Vaata üle tugivõrgustik

Võimalusel kaasa oma perekonda nii palju kui võimalik. Lapse isa, sinu vanemad, ämm, äi.. Äkki tahavad mõne jalutuskäigu teha hoopis lapse tädid ja onud? Kui ärkvel beebi ei peaks teistega leppima, siis magaval lapsel pole enamasti vahet, kes seda käru lükkab.

Mida varem laps erinevate inimestega harjub, seda rohkem saad neid “lapsehoidjatena” ka tulevikus kasutada.

Minul on meeletult vedanud sellega, et koroona tõttu on Jüri suurema osa ajast kodus ja võimaldab mulle vajadusel minu tööaja. Ka ämm, kes elab üsna lähedal, käib pidevalt Georg Martiniga jalutamas ning nüüd juba ka mänguväljakutel. Ühe korra on mind hädast välja aidanud ka Jüri noorem õde ning paar korda naaber, kellel on sama vana laps. Kindlasti väärtusta ja hoia kõiki neid inimesi, kes sinu ümber on ja soovivad ka luua sidet sinu lapsega!

PS! Jüri aeg Georg Martiniga ei ole kindlasti “lapsehoidmine” vaid isa-poja täiesti tavaline mänguaeg. See, et isa on beebi kasvamisse kaasatud ja täiesti võrdne lapsevanem peaks olema tavalisem, kui ta täna on.

2. Sea prioriteedid, et olla efektiivsem

Paraku suurem osa inimesi ei oska oma aju töömõtetelt eemale lülitada, kui nad tööd parasjagu ei tee. Tegelikult võib olla täitsa mõnus duploklotsidest maja ehitades mõni dokument või e-kirja vastus ette välja mõelda. Nii on võimalus arvutisse pääsedes kohe kirjutama hakata ja mõttetöö on juba tehtud.

Soovitan mängutoa/nurga lähedale paigutada endale kas märkmik või märkmepaberid ja pastakas. Nii saad sinna kirja panna nii asjad, mis vajavad tegemist, kui ka nende prioriteedid, millises järjekorras miski tegemist vajab. See tagab selle, et kui lõpuks töötegemise võimalus saabub, oled sa efektiivsem. Alusta sellest, mis kõige rohkem “põleb” ning järjekorra lõpu poole pane asjad, mida oleks ka tore tehtud saada, kuid ei ole nii kriitilised. See tagab selle, et beebimonitorist ärkvel lapse häält kuuldes (või misiganes märguanne su tööpäeva lõpetab) ei tunne sa ärritust sest “jälle jäi kõige olulisem tegemata”. Selle asemel saad sa südamerahus arvuti kinni panna ning naeratades oma lapse juurde naasta teades, et kõik on kontrolli all ja saad oma tegevusega jätkata hiljem.

3. Hoia oma lõunane toiduvalmistamine lihtne

Lõunased uneajad on kõige väärtuslikumad tööajad üldse! Et neid mitte söögivalmistamisele kulutada, vali lõunaks lihtsamad söögid. Näiteks sobivad lihtsateks söökideks wrapid, võikud, purgisupid, smuutid jms.. Hea strateegia on ka õhtusööki teha alati topelt ports, et järgmisel päeval lõunale aega mitte kulutada.

4. Lastehoid või lapsehoidja

Kuigi väga väikseid lapsi ei soovitata veel kuhugi hoidu viia, siis mõnel juhul võib see siiski vajalikuks osutuda. Võib-olla on sul mõni tuttav sarnase mure ees ja saate äkki kokku leppida, et esmaspäeviti on enne lõunaund lapsed ühe juures, teisipäeviti teise juures.

Tean, et nii on organiseerinud jõud üks sõbrannade seltskond, kes jagavad kambapeale ka ühist lapsehoidjat. Nii on vahepeal lapsehoidjal üks, vahel kaks last korraga hoida. Harva ka kolm. Kui lapsehoidja on hõivatud muude asjadega, jagavad nad lapsi omavahel. Neile see lahendus sobib.

5. Sea realistlikud ootused

Kui ma Georg Martini kõrvalt erinevaid lisaprojekte tegema hakkasin, pidin ma nentima, et kodu ei püsi mul enam nii korras. Iga päev kui Georg Martin magama läheb pean ma valima kas ma:
1) koristan
2) teen süüa
3) teen tööd
4) puhkan ja söön šokolaadi

Ühest küljest on need kõik vajalikud tegevused, kuid kõiki korraga paraku teha ei saa. Nii ma mõtlen juba enne lõunaund välja, mis on minu jaoks olulisem ja pakub mulle selle päeva lõpuks kõige rohkem rahulolu.

Töö asjus tähendab see muidugi seda, et ma ei võta endale liiga palju kohustusi. Enne, kui Georg Martin lasteaeda ei lähe, ei oota ma iseendalt ühtegi täispikka tööpäeva. Nii ei ole ma ka ühegi tööandja juures täiskohaga tööl vaid tegutsen projektide kaupa neid projekte endale ise valides.

Muidugi kõigil selliseid võimalusi oma koormust ise reguleerida ei ole, kuid siis tuleb erilist rõhku panna teistele punktidele ning suure tõenäosusega langetada oma standardeid teistes eluvaldkondades (leppida nt üleajava musta pesu korviga).

6. Kas midagi saab teha ka nutiseadmest?

Georg Martini juuresolekul ma arvutis hea meelega ei ole. Esiteks ei soovi ma ise talle ekraane näidata aga teiseks ei saaks ma tema ärkveloleku ajal niikuinii seal midagi tehtud. On mitmeid lapsi, kes ka ise ekraanide vastu huvi ei tunne ning nende vanemad kuidagi suudavad ka arvutis ärkvel lapse kõrvalt tööd teha. Georg Martin on paraku arvutist väga huvitatud ja seetõttu tema juuresolekul proovin ma seda mitte avada.

Küll aga on võimalik mul vahel heita pilk telefoni. Seda kas või imetades. Õhtul, kui Georg Martin magama jääb, on ta mul veel pikalt rinnal ning see on aeg, mida ma saan kasutada näiteks dokumentide lugemiseks või enda koolitamiseks videode vaatamiseks. Telefonist saab saata ka lühemaid meile või seada järgmise päeva prioriteetide nimekirja.

7. Kohtumised pargis või mänguväljakul

Ma olen siin emade-maailmas üsna uus, kuid kindlasti mitte esimene. Mind väga üllatas arusaam, et ka teised inimesed on lisaks oma töö-rollile ka lapsevanemad ning mõistavad neid väljakutseid, mis tekivad väikelapse kõrvalt tööd tehes. Nii olen ma saanud mõne koostööpartneriga kohtumise teha hoopis nii, et võtsime nurgapealsest kohvikust kohvid ja jalutasime pargis. Kui Georg Martin ärkas, tegime peatuse mänguväljakul ja saime lapsega tegelemise kõrvalt oma vestlust jätkata!

Kindlasti on kohtumisi, mida sel moel teha ei anna. Aga kindlasti leiad mõne, mida annab! Jalutamine mõjub ka mõttetegevusele ja loovusele positiivselt!

Kes on Keiti?
Keiti on blogija, kes sai Georg Martini emaks 2019. aasta detsembris. Keiti kajastab oma blogis taipamisi, õnnestumisi ja ka ebaõnnestumisi, arengut ja õppetunde. Seda kõike nii beebi, enesearengu kui ka teiste valdkondade juures.




"Loodan olla oma postitustega toeks nii alustavatele emadele (ka isadele) kui pakkuda äratundmisrõõmu ka juba kogenenumatele lapsevanematele. Kohe kindlasti ei tasu seda blogi võtta kui “tõe kuulutamist”. KÕIK lapsed on erinevad ning mina kajastan enda poolt kogutud informatsiooni, selle rakendamist ja lõpuks seda, mis meie perele kõige paremini toimis."
Jaga
Kommentaarid