Hetkel tundub, et mõnes mõttes on see kõik isegi tore ja positiivne olnud. Lapsed on saanud omavahelist suhet tugevdada, samuti on mu enda suhe lastega lähedasem. Praeguse distantsõppe maratoni lõpusirgel olles on isegi veidi kahju, et varsti kool jälle lapse harimise üle võtab. On hea, et oleme saanud kodus uute teemadega süvitsi minna ning koheselt reageerida ja seletada, kui miski on olnud keerulisem.

Võimalik, et kontaktõppel ei oleks see baas nii tugev olnud. Samas teadvustan endale tugevalt, et mul on väga vedanud, et saan lapsele kodus toeks olla ja ilmselt kõigil need mõtted nii positiivsed ei ole. Momendil olen kuu aega käinud tööl kaks päeva nädalas ja teistel päevadel pool tunnikest kuni tund kodus töötanud. See on jätnud kenasti vaba aega lapse õppimise korraldamiseks ja teiste lastega tegelemiseks ka.

Enamasti näeb meie päev välja selline, et mees tõuseb kell 6:20, teeb hommikusöögi ja paneb ennast valmis tööleminekuks. Umbes 6:45 tõusen mina koos pisemate lastega ja vaatame veidi multikaid. Veidi enne seitset ajame koolilapse ülesse ning sööme kõik koos. Kell 7-7:10 vahemikus sõidab mees tööle. Pärast hommikusööki on aeg hommikuprotseduurideks. Kell 8:15 algab koolilapsel Zoomi-tund.

Enamasti jõuame enne seda veidi juba ennast õppimise lainele viia ja laps vaatab Zoomi-tunnis arutlusele tulevad asjad läbi. Tund kestab kella üheksani. Siis aitan suurematel lastel leida õueriided ning saadan nad õue mängima. Koristan veidi ning suundun pesamuna magama panema. Uni kestab umbes 11ni.

Seejärel suundun koos pisikesega süüa tegema ja kutsun tuppa ka suuremad lapsed. Koolilaps õpib köögis minu juures, kuni süüa teen, vajadusel aitan teda veidi. Õnneks on ta tubli ja suures osas saab iseseisvalt hakkama. Enamasti katsume õppida kahe päeva asjad korraga, et neil päevadel, kui pean tööl olema, oleks lihtsam.

Lasteaialaps enamasti on selleks ajaks juba nälga suremas ja tiirleb ümber minu, torisedes, et siin majas ei saa vist kunagi süüa ja et nälg võtab koheselt silmanägemise. Üldiselt saavutame lõpuks kokkuleppe, et ta teeb veidi eelkooliealistele lastele mõeldud töövihikuid, joonistab või mängib legodega ja kui see tehtud siis saame sööma hakata. Umbes 12 sööme lõunat. Seejärel koristan kööki ning panen nõusid masinasse. Mõnikord valmistan ette ka söögi järgmiseks päevaks (et mehel oleks lihtsam kui ma tööl pean olema).

Lapsed sellel ajal mängivad toas või meisterdavad midagi. Kell 14 on pisikestel aeg magama minna. Koolilaps jääb tegema lihtsamaid õppetegevusi, mis minu abi ei vaja. Enamasti on nendeks erinevad lingid netis olevate õppemängudega või kunstiõpetuse meisterdamisprojektid või muusikas laulude õppimine. Vahel, kui kõik juba õpitud, on vaba aeg. Enamasti sisustab ta seda teleka ees või meisterdades või õues olles.

Selle kõige vahele mahuvad ka zoomi laulutunnid kõigil kolmel lapsel, suuremal 2x nädalas, keskmisel ja pisikesel 1x. Samuti jäävad selle aja sisse jooksvad tööülesanded ning lahendamist vajavad probleemid tööl. Enamasti palvetan telefoni otsas rippudes, et keegi ei karjuks ning et ei oleks suuremaid draamasid.

Neljast ärkame, teeme koos kerge snäki ning sõltuvalt päevast suundume kas trenne tegema (sõltuvalt lapsest ja spordialast kas zoomi trenn/videotrenn kodus, individuaalne õuetrenn või lihtsalt miski, mida ise kokku nuputanud olen) või liigume kõik koos õue toimetama. Mõnel päeval jõuab mees umbes sellel ajal koju, siis jagame tegevusi omavahel ja on kergem. Mõnel päeval ei tule ta aga enne hommikut ja toimetan kõigega üksi.

Umbes kuuest suundume tuppa ja teen koos pesamunaga õhtusööki, teised kaks on samuti enamasti köögis. Katsun nendega söögitegemise kõrvalt lauamängu mängida või tegeleda mõne meisterdusprojektiga või küpsetame kõik koos midagi. Selle distantsõppe miinus on see, et koguaeg on mingid kohustused ja midagi vaja teha ja raske on võtta aega ühiseks kohustustevabaks kvaliteetajaks. Selleks jäävad praegu põhiliselt nädalavahetused. Kell seitse sööme õhtusööki kõik koos. Seejärel on vaba mängu aeg. Sageli sisustab selle aja ära kõigi kolme õhtune vanniskäik ning muud õhtused une eelsed sättimised ja unejutu lugemine.

Aeg lendab õhtuti alati kärmelt. Lapsed lähevad vooditesse enamasti vahemikus 20:30-21:00. Suuremal on vaba voli lugeda raamatuid seni kuni soovib, pisemad enamasti jäävad üsna kohe magama. Enamasti on see aeg aeg mulle endale, kui teen 1-2h trenni. Kümnest saan lōpuka korraks hinge tõmmata, enamasti kulub see aeg mehega vestlemisele, sots meediale või sarja vaatamisele. 23-24 vahemikus on magamaminek.

See üks päev tundub vältavat terve igaviku. Konstantselt on mingit toimetamist, mingeid kohustusi ja sebimist. Õhtul kukun rampväsinuna voodisse, et hommikul alustada sama kavaga. 2 korda nädalas on sellele kõigele lisaks ka tööpäev 8:30-17. Pikalt nii ei jaksaks. Elus hoiab mõte, et kohe tuleb koolivaheaeg.