See-eest on naisel veel täna, jupp aega hiljemgi peas läbi mängimas mitmed erinevad stsenaariumid, mis oleks võinud juhtuda ja ta tänab siiani õnne, et nii ei läinud.

See, et suurem osa lastega juhtuvaid õnnetusi leiavad aset just kodus, ei ole ilmselt enam kellelegi uudis. Ent ohtlikud ei ole mitte ainult seina kinnitamata kummutid ja kapid, vaid tegelikkuses võivad lapse jaoks ohtu kujutada ka pealtnäha süütud dekoratiivesemed.

Margaret meenutab, kuidas ühel täiesti tavalisel päeval tabas teda ootamatult suur šokk, sest veidra heli peale lapse tuppa tormates polnud ta sugugi valmis tütrekese voodist vastu vaatavaks vaatepildiks. “Lina oli verine, voodi võrepulgad olid verised, ta käed..."

Edasi lugemiseks: