Foto: Kristel Saar/erakogu

Kõige suuremaks eeskujuks kodus olles on lapsevanemad

Kirn rõhutab, et koroonapandeemiast tingitud piirangud pärsivad laste ja noorte sotsiaalset arengut. Kõik toimub veebi vahendusel ja kaob ära otsene suhtlus. Suurema osa päevast veedetakse arvuti taga e-õppes ja liigutakse vähe. Puudub aktiivne transport kodu-kooli-huviringi vahel. Isegi kui mõne lapse jaoks oli varem selleks kasvõi 5. korruselt autosse kõndimine ja päeva lõpul tagasi, siis nüüd astutakse paar sammu kodus voodi juurest kirjutuslaua taha ja kõik.

Kõige suuremaks eeskujuks on Kirni sõnul ikka lapsevanemad, kes mõjutavad laste käitumist ja liikumisharjumust. Aktiivsed lapsevanemad kaasavad ka lapsi oma harrastustesse, on toetavad ja motiveerivad oma lapsi liikuma. “Kindlasti tuleks valida ka vastavalt lapsele mõõdukas koormus, et ta sooviks ka järgmine kord liikuda. Samuti tuleb märgata ja kiita, kui omandatakse uusi oskusi. Tunnustuseks sobib paar head sõna, kallistus või miks ka mitte uued spordijalatsid või aktiivsusmonitor, millega uusi samme veel rõõmsamalt koguda,” soovitab ta.

Et lastele liikumisharjumusi õpetada, tuleks Kirni sõnul esmalt välja selgitada võimalikud motiivid liikumisharrastuseks ja formuleerida uue harjumuse kavatsus. Seejärel suunata ja julgustada last tegelema endale meelepärasema liigutustegevusega või siduda vana harjumus uue harjumusega. Näiteks kui varem käis laps koeraga jalutamas ainult hommikul, siis nüüd võiks jalutada ka õhtul. Või kui varem jalutati üks kilomeeter, siis nüüd võiks uus eesmärk olla kaks kilomeetrit. Uus harjumus peaks olema atraktiivne ja rahuldustpakkuv ning sisaldada ka preemiat.

Treening peaks olema kindlasti ka mänguline, eriti just nooremaealiste laste puhul, kuid samuti võiks täiskasvanute treeninguid vürtsitada mänguliste komponentidega. Nii püsivad treeningud huvitavad ja oodatakse järgmist treeningut ka juba suurema põnevusega.

“Samas on praegusel ajal täiesti arusaadav, kui on pea võimatu leida üldse mingisugustki energiat tegeleda spordiga, kuna lõviosa pere energiast kulub lastevanematel ja lastel koduste ülesannete lahendamiseks, mida õpetajad jagavad,” tõdeb Kirn, aga lisab, et ka nende ülesannete lahendamise vahepeal tuleks võtta aega liikumispausideks ja ka vaheaega maksimaalselt ära kasutada.

On teada, et kehaline aktiivsus parandab ka aju vereringet. Treener soovitab iga päev peapealseisu ja/või kätelseisu. Seeläbi paraneb aju verevarustus veelgi, mis suurendab aju aktiivsust, paraneb õpivõime, kiireneb taastumine ja psühholoogiiliste protsesside juhtimine.

Foto: Dimitri Delmar/erakogu

Tasuks võimalikult palju liikuda vabas looduses

Kirn soovitab kogu perega liikuda võimalikult palju vabas looduses. Matkata või sõita jalgrattaga. Naastes uute liikumisharjumuste kujundamise juurde, on omal kohal ka preemia ja mis oleks mõnusam, kui kogu perega jalgrattasõidule minnes haaratakse teeäärsest välikohvikust jäätis? Üha enam muutuvad populaarsemaks ka veebitreeningud. Päris kaasahaarav võib olla kogu perega koos treenida treeneri juhendamisel.

Kodustes tingimustes treeningvahendid tihti puuduvad, kuid kasutades loovust saab peaaegu kõike kasutada treeninginventarina. Vanemad saavad kasutada raskusena lapsi ja lapsed näiteks õpikutega täidetud koolikotti. “Alguses soovitan kasutada pigem selliseid lühikesi 10 minutilisi trenniampse ja seejärel vähehaaval kasvatada treeningmahtu. Põnevuse tekitamiseks saab lisada võistlusi, mida tuleb sooritada korduste või aja peale,” annab treener nõu.

Kui laps soovib iseseisvalt trenni teha, tuleks valida jõukohased harjutused vastavalt vanusele ning eelistada harjutusi oma keharaskusega. Keerulisemate harjutuste ja raskuste kasutamisel võiks treening toimuda lapsevanema järelvalve all. Iseseisvalt võivad lapsed joosta, sõita jalgrattaga, suusatada, ronida. Kirn rõhutab, et ei tohi unustada ka üldkehalist treeningut, mis kaasaks alakeha kui ka ülakeha kõiki meie suuremaid lihasgruppe, sisaldades kükke, tõmbeid, surumisi, tõsteid ja kandeid.

Ka vanemad peaksid oma tervise eest hoolitsema

Vanematele tahab Kirn öelda, et hakkama saamiseks tuleb pakkuda oma kehale täisväärtuslikku toitu ja piisavalt kvaliteetset und. Suureks abiks on ka märkmiku pidamine. Planeerides nädala kohustused, on päevaplaani lihtsam täita ja leida aega ka muude asjade jaoks. “Võttes ette ühiseid toidupoekäike, saab ühendada vajaduse kasulikkusega. Miks mitte vahel ka postkasti juures käia koos perega. Ka köögis õhtusööki valmistades saab samme koos koguda,” annab ta nõu.

Kui elatakse suure perega väikestes ruumides, saavad kõik treenida omas vahetuses ja arvestades ruumi suurust, saab jaotada sobiva arvu liikmeid igasse vahetusse. “Kui peres on 6 inimest ja kõige suuremas toas on ruumi treenimiseks korraga vaid ühele, siis iga liige sooritab teatud harjutust 10 sekundit. Nii saab minutis iga pereliige sooritada näiteks 5 kükki. Tehes kükke 10 ringi, kulub selleks vaid 10 minutit ja kokku teeb iga osaleja 50 kükki. Kasutades loovust, saab lisada harjutusi, ringe, kordusi ja kestust,” toob ta näite.

Foto: Dimitri Delmar/erakogu