Pingutus, mis haiguseleviku jaoks tehtud, tundub olevat teiste lapsevahenemate poolt nullitud.

Mina olen piirangute algusest last kodus hoidnud, nagu peab. Osalise ajaga töötades kõiki asju aina edasi lükanud, osaliselt sissetulekutest loobunud. Siiani ju pole lasteaedade teemal muul sõnumit tulnud kui see, et kui saate, hoidke kodus! Kust see saamise-mittesaamise piir siiski läheb?

Piirangute alguses jättis ka enamik sõbrannasid lapsed koju, üksikud siiski viisid ka kohe aeda, sest muidu poleks võimalik tööl käia või ka kodukontoris olla. Järkjärgult murdusid ka esialgu kojujäänud sõbrannad, kes hakkasid ka viima, sest pärast paari nädalat pingutust oli selge, et kodukontoris lastega kannatab töö liiga palju.

Täiesti arusaadav. Ka on riigi poolt sõnumid, et kui ikka ei saa, siis viige. No ja ei saagi ju kodus koos mürgeldisega tööd teha, tõesti ei saa. Need lapsed, kellel on aga võimalik nii ehk naa kodus olla, ei käigi tihti ju lasteaias.

Siiski peaks saatma selge sõnumi nüüd ka nendele viimastele mohikaanlastele, kes proovivad riigitruult last kodus hoides viiruse vastu võidelda. Pole ju mõtet lasteaeda mitteviimise soovitust üleval hoida, kui samal ajal pea kõik rühmast lasteaia piltidelt juba paar nädalat vastu lehvitavad.

Eilsete piirangute leevendamise uudiste valguseski ootasin vapralt ametlikku infot ka lasteaedade osas, aga näib, et seda polegi tulemas, sest on jagatud range soovitus, millest keegi nii ehk naa kinni ei pea ja see piirang on justkui omasoodu leevenenud.

Ainult mina, hulluke, vahin veel kodus lastega tõtt truu kodanikuna. Kaua? Milleks?