Valitsus vaatab lasteaeda mitteviimise tungiva soovituse üle järgmisel nädalal
11. märtsil andis valitsus tungiva soovituse mitte viia lapsi ilma hädavajaduseta lasteaeda ega -hoidu. Eile piirangute leevenemise uudiseid valitsuselt oodates pettusid mitmed, et lasteadadest ja tungiva mitteviimise soovituse leevendamisest sõnagi ei räägitud.
Haridusministeeriumi alus- ja põhihariduse eest vastutav asekantsler Kristi Vinter-Nemvalts sõnab, et seda, millised võiks olla soovitused lasteaialastele pärast 3. maid arutab valitsus järgmisel nädalal. "Seni kehtib soovitus võimalusel lapsi mitte lasteaeda- ja hoidu viia."
Nemvalts tõdeb, et kuigi olukord näib juba parem, on siiski oluline kontakte vähendada ja vältida: "Kõigi ühiste pingutuste tulemusel on nii koroonaviirusega nakatunute kui ka haiglaravi vajavate koroonapatsientide arv küll vähenenud, aga haigestumise tase on endiselt väga kõrge, mistõttu tuleb teha kõik, mis võimalik, et kontakte vähendada."
Küll aga juhib Nemvalt tähelepanu sellelegi, et ka praeguse mitteviimise soovituse tingimustes tuleb lastele, kelle vanemal või hooldajal pole võimalik last koju jätta, võimaldada lasteaias või -hoius käimine.
Kui vaja, siis vii
Samal teemal on pidanud sekkuma tungiva soovituse mõistmisse ka õiguskantsler, sest saabunud suunis oli väga mitmeti mõistetav ja lasteaiad tõlgendasid seda mitmel eri moel – mõned survestasid ebavajalikult tungivalt lausa lapsi koju jätma või hakkasid alusetult nõudma tervisetõendeid, mida ei väljastata, teised hakaksid pärima vanemate ametite ja muu kohta ja vahel lausa lastelt.
Õiguskantsler leidis, et et kuna lasteaia pädevuses ei ole hinnata, kas vanemal on lapse lasteaeda toomiseks põhjus, pole lasteaial õigust ka vanemalt küsida, miks ta lapse lasteaeda toob. See tähendab, et lasteaial pole õigust valitsuse korraldusele tuginedes keelduda last lasteaeda vastu võtmast, kui vanemad lapse lasteaeda toovad.
Ka haridusminister Liina Kersna ütles hiljutises intervjuus, et on igati mõistetav, kui vanem vajab mingis osas tööde või ka teiste laste distantsõppega hakkamasaamiseks lapse lasteaeda viimist. "See on lapsevanema otsus. Ja sellepärast me ka ei pannud lasteaedu kinni – pered on väga erinevates olukordades," nentis Kersna LP intervjuus siin.
Lasteaiad võiksid ka leidlikke lahendusi pakkuda
Irja Lutsar tõdes hiljutises Perele ja Kodule antud intervjuus lasteaedade teemal rääkidess, et pooldab leidlikke lahendusi laste hajutamist lasteaias, et jätta vanematele võimalus laps lasteaeda tuua võimalikult ohutult. „Me ei peaks praegu mõtlema ainult sellele, mida kõike teha ei saa, vaid mõtlema ka, mida ja kuidas me teha saaksime,“ sõnas Lutsar. (Pikemalt loe SIIT).
Lutsar kiidab antud oludes näiteks heaks variandi, et lasteaiad jagaksid päeva kaheks ning pakuksid vanematele hommikupoolset ja õhtupoolset aega, mil lapsi kohale tuua. Samuti võib veel jagada nädalapäevi. „Lühemad päevad on laste hajutamiseks head, ja juba seegi annab vanematele väga suure võimaluse teha segamatult tööd,“ kinnitab Irja Lutsar. „Muidugi oleks hea, et need, kes saavad, ei jäta last aeda magama – nad ju magavad seal nii tihedalt koos. Oleme ka näinud, et mitte niivõrd koolis ei jää õpilased haigeks, vaid ühiselamutes koos olles. Kui osadel vanematel on võimalik tuua laps ära enne lõunaund, siis juba vähenebki laste hulk, kes sinna koos magama jäävad. Ja jälle on korraga vähem lapsi koos.“
Soojade ilmadega on veelgi lihtsam: Irja Lutsar julgustab olema rühmi palju õues ja minema tuppa vaid selleks, et süüa. Ütlematagi on selge, et köhaseid-nohuseid lapsi lasteaeda muidugi ei viida.
