Alates veebruarist jagab Halliste rahvamaja igal laupäeval oma Facebooki lehel üht soome-ugri muinasjuttu koos tegelusülesandega. Muinasjutu laupäevakud kestavad maikuu lõpuni. Need muinasjutud on ERR-i varamust välja korjanud Fenno-Ugria asutus ja varasemalt on need rahvusringhäälingu unejuttude sarjas kõlanud. „Enamik on neid varem kuulnud, aga seda, et tegu on just soome-ugri rahvaste muinasjutuga, teavad vähesed,“ räägib Leskova.

Soome-ugri muinasjuttude perekeskis kuulamine ja kuuldu omavahel arutamine on tore algatus soome-ugri kultuuripealinn 2021 raames. Nimelt kannab sellel aastal soome-ugri kultuuripealinna tiitlit Mulgimaa pealinn Abja-Paluoja. Kultuuripealinna aasta toob tähelepanu keskpunkti kultuurilise mitmekesisuse teema. Programm väärtustab pärandit ja aitab tänapäeva maailmas hõimurahvaste kultuuridel areneda ning tulevikus tugevust koguda.

Ettelugemine on lastele kasulik

Lugemisaasta.ee toob esile, et ühelt poolt on raamatu ettelugemine vajalik lapse lugemisoskuse ja loovuse arendamiseks, kuid teisalt on see eriline aeg, mil vanem ja laps saavad lähedasemaks. Muinasjuttude ettelugemine ja kuulamine on kasulik ennekõike mudilastele ja koolieelikutele. Väikelapseea ajal kasvab ja areneb lapse aju kõige enam. Muuhulgas toetab lugude ettelugemine laste edukust koolis, oskust paremini kõneleda, sh paremad suhtlemisoskused, lisaks aitab see kaasa ka laste loogilisele mõtlemisele, uutele kogemustele reageerimisele ja paremale keskendumisvõimele.

Muinasjutud ei ole ainult lastele. „Soome-ugri muinasjutte kuulates võib iga täiskasvanud toreda üllatusena kogeda, kuidas nii mõnegi sisu võib olla täiesti aktuaalne ja elav ka praegusel ajal,“ sõnab Leskova.

Ka Briti kirjanik ja õpetlane Clive Staples Lewis on öelnud: „Ühel ilusal päeval oled jälle piisavalt vana, et hakata muinasjutte lugema.“

Jaga
Kommentaarid