Praegu suudan võtta seda juba kerge huumoriga, aga tol hetkel nutsin, beebi kaenlas, mehe õlal, tõelises ahastuses. Tundsin end poolikuna. Isegi veerandina naisest, kes olin enne.

Foorumid, perekooliloengud ja sünniks ettevalmistavad kursused on tulvil infot selle kohta, kuidas naise keha mõni kuu pärast sünnitust veidi liimist lahti on. Veidi my ass! Kuidas saab see kõik minu kehaga toimunu olla tavapärane, kui keegi sellest mitte kusagil ei räägi! Räägitakse vaid sangadest ja venitusarmidest.

Miks ei räägita sellest, mis tegelikult veel su kehaga toimuda võib ja sugugi mitte ainult välispidiselt?! Kaevusin internetisügavustesse ja avastasin täiesti uue maailma – maailma, kus sünnitanud naised räägivad avameelselt. Otsustasin teha sama...

Edasi lugemiseks: