Kõik emad on head

Emadepäev seostub mulle kuidagi rohkem oma ema lapseks olemisega, mitte emaks­olekuga oma poistele. Mäletan, kuidas väikse tüdrukuna mõtlesin, et halbu emasid ei ole olemas. Et kõik emad on ilusad, hellad ja head – täpselt nagu minu ema (pildil minust paremal, vasakul vanaema). Usun seda siiani, üksikute eranditega, kellest kuulnud.

Mul on tunne, et üks emade peamisi ülesandeid on lastele alati andestada, eriti kulub see ära nende teisme­eas – mina, kes ma olin päris keeruline teismeline, meenutan just seda erilise tänutundega. Elis kirjutab oma kolumnis (lk 90), kuidas tütrena oma emale andestada, ja mõtiskleb, kui mõnusas rollis saavad särada vanaemad. Need rollid – kes kellele parasjagu andestab või kellel kelle eest hoolitseda tuleb – võivadki elu jooksul vahelduda.