“Kofeiinivaba kohvi võib tarbida ka nooremas eas ja sel võib olla positiivne mõju vedelikutarbimise suurenemisele, aga see peaks olema magustamata," paneb Bushell südamele, et kohviputkades kaasaostmiseks on paljud sageli väga magustatud joogid, kui neis ka kofeiini pole.

Lisaks kofeiini ärevust tekitavale mõjule on teinegi hea põhjus, miks last sellest võimalikult kaua eemal hoidma peaks: kohv viib kehast välja kaltsiumit, mis on aga väga oluline luude arenguks kasvuperioodil.

Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) hinanngul on rasedate ja imetavate emade jaoks ohutu kaks tassi kohvi ehk 200 mg kofeiini päevas, laste ja noorukite puhul 3 mg kehakilogrammi kohta. See tähendab, et näiteks 30-kilone laps saab sellise kofeiinikoguse kätte umbes ühest tassist kohvist või pudelist koolajoogist päevas.

Kofeiin on keemiline ühend, mida leidub looduslikult sellistes taimede osades nagu kohvi- ja kakaooad, teepõõsalehed, guaraana marjad ja koolapähklid. Peamisteks kofeiini allikateks igapäevamenüüs on kohv, tee, kofeiini sisaldavad karastusjoogid (sealhulgas energiajoogid) ja šokolaad (ka kakaojoogid).