Elina, millega te igapäevaselt tegelete?
Toimetan igapäevaselt Tallinna Ülikoolis hariduspsühholoogia valdkonna uurimustega ning annan sotsiaal-emotsionaalse pädevuse teemaga seotud loenguid erinevatele sihtgruppidele. Lisaks olen Tallinna Polütehnikumi fotograafia eriala kutseõpetaja ning Motiveeriva Intervjueerimise meetodi koolitaja. Ehk siis olen hariduse teemadest igati läbi imbunud ja see teeb kõik minu erinevad toimetamised nauditavaks.

Kuidas olete seniste erialavalikuteni jõudnud?
Tõenäoliselt võib minu eelistustes näha seoseid ka minu perekonnas väga väärtustatud hariduse valdkonnnaga või igati inspireeriva esimese klassijuhatajaga, kuid kõige otsesemalt on see siiski seotud valikuga õppida psühholoogiat. Algselt ei kujutanud ma üldse ette, et psühholoogia võiks nii palju olla seotud haridusega ning minu ettekujutuses olin saamas pigem nõustajaks. Tänu minu lõputööde juhendajale ja õppejõule Eve Kikasele avastasin enda jaoks õppimispsühholoogia valdkonna ning see viis mind ka rohkem just teadusuuringuteni.

Ühel hetkel sai minu fotograafiahobist võimalus ühendada enda õppimispsühholoogia teadmised erialateadmistega ning katsetada ka nende teemade õpetamist. Ehk siis tõepoolest on minu kujunemine olnud väga mitmetahuline protsess ning mida rohkem õpid ühte valdkonda tundma, seda rohkem oskad seda seostada ka teiste tegemistega ning toimetades kasvab huvi.

Millega te töövälisel ajal tegelete?
Minu töö ja vaba aeg on tõepoolest põimunud. Eks see ole nii halb kui ka hea. Naudin väga looduses olemist ning fotograafiat ja suhtlemist. See tähendab, et vabal ajal pildistan peresid looduses, käin niisama metsas nii sõpradega kui ka üksi ja perega. Mulle lihtsalt väga meeldib kõndida!

Mida olete enda jaoks uut avastanud koroonaajal?
Tõenäoliselt on üks ühine märksõna planeerimine ja uute võimaluste otsimine. Näiteks avastasin, et kulutan töö ja kodu vahel liikumisele äärmiselt palju aega. Nüüd püüan enda tegemiste planeerimisel olla veel paindlikum ning mõelda liikumised läbi ka sellest aspektist. Lisaks on mu vaieldamatud lemmikud kõnnikoosolekud. On tõepoolest asju, mida saab arutada ka nii, et samal ajal liigud metsas. Seda siis nii telefoni teel kui ka paarikaupa koos kõndides.

Kõige suurem muutus on tõenäoliselt minu hommikuses rutiinis. Nüüd ei pea kohe välja tormama ning saan selle asemel hoopis õues tiiru teha või veidi venitada. Olen avastanud, et vajan ärkamiseks tegelikult päris palju aega ning minu kõige produktiivsem aeg on ennelõuna, kus püüan teha rohkem mõtlemist nõudvad tööd. Lisaks oleks muidugi avastanud, et veebikoosolekud/loengud on hirmus väsitavad ning nõuavad veidi teistsugust struktuuri, et õnnestuda.

Mis on teie lemmiktegevus meelerahu leidmiseks?
Vahel ilmneb keerulisemal perioodil soov pugeda teki alla ja süüa päev otsa jäätist. Väsinud pea üllatab alati huvitavate ideedega. Pigem on küsimus selles, et kuidas suudan end juhtida mõne tegevuse juurde, mille osas tean, et pärast on parem, kuid mis alguses ei pruugi tunduda üldse lemmik. Minu jaoks on see kohe kindlasti õue minek, magamine või siis lihtsalt mõne tegevuse erinevateks osadeks jaotamine ja selle abil kuskilt otsast pihta hakkamine.

Millised on 5 parimat ja praktilist soovitust, kuidas õppimine enda jaoks lihtsamaks muuta?
Õppimine ei saagi olla väga lihtne, kuid saab olla teadvustatud ja seeläbi nauditav pingutus püüdes õppimise protsessis enda liikumist märgata. Kvaliteetse õppimise protsessiga on seotud nii paljud tegurid. Toon siin välja vaid mõned neist fookusega pigem iseseisvale ehk siis kodutööde kaudu õppimisele:

1) Mõistlike õppimise strateegiate kasutamine. Ära õpi lihtsalt "ära", vaid mõtle, et mis on ülesanne ning kuidas see saaks kõige mõistlikumalt tehtud nii, et midagi meelde ka jääks.

2) Õppimisega seotud keskkonna organiseerimine. Pööra tähelepanu sellele, mis toimub Sinu ümber õppimise ajal. Kui mitmel korral pead näiteks pilgu pöörama vilkuvale telefonile? Suuna enda tähelepanu teadlikult õppimisele väga konkreetsel ajal ning ära väsita end edasi-tagasi pilgu pööramisega.

3) Õppimisele kuluva aja juhtimine. Võta ülesanne juppideks ning püüa aru saada, et kui palju selle tegemiseks kulub ja millal pead pihta hakkama, et õppimisele kuluvat aega hajutada. Pane endale kirja, et millal ja mida plaanid teha. Nii jääb rohkem meelde ning viimasel õhtul enne tähtaega on ka veidi rahulikum meel.

4) Mõtle, kuidas Sa õppimisse suhtud ja mida õppimise ajal tunned? Kas usud, et oled suuteline õppima ka keerukamaid asju? Miks on tehtav ülesanne sulle vajalik? Mida mõtled, kui sa teed vea või siis ei õnnestu millegagi? Vigade tegemine ei näita seda, et Sa ei õpi ja oled rumal vaid annab võimaluse analüüsida, mida peaks teinekord teisiti tegema.

5) Aruteludes osalemine ja abi küsimine. Vahel on nii, et ülesannet kellelegi teisele ümber sõnastades, et midagi selle kohta küsida muutub ülesanne ise juba palju arusaadavamaks. Ära karda uurida tehtava kohta lisainfot ning küsida erinevaid asju üle.

Kuula podcasti SIIT ja registreeri end 6. mail toimuvale online-kohtumisele delfi.ee/noor