Kõik lastega töötavad organisatsioonid võiksid oma tegevuses lähtuda teadmisest, et lapseeas (tegelikult isegi emaüsas) saadud kogemused mõjutavad kogu inimese edasist elu ja arengut. Uurimused näitavad, et keskkond, kus kasvab väike laps ning täiskasvanud kellega ta suhtleb, mõjutavad nii lapse aju struktuuride arengut kui ka füüsilist ja vaimset tervist ning käitumist.

3 põhimõtet, millest tuleks heaolu parandamisel lähtuda:

1. Arenda ja hoia vastastikku toetavaid suhteid

Vastastikused toetavad suhted täiskasvanuga on tugeva ajustruktuuri ülesehitamisel väga oluline mõjutegur. Mõelge kasvõi maja ehitamisele: vundament loob aluse, millele laotakse kõik muu. Sama lugu on areneva ajuga. Selle arenguprotsessi peamine mõjur on laste ja nende vanemate ning teiste pereliikmete või kogukonna hooldajate vaheline suhtlus.

Kui mõni väike laps rahmeldab, vehib kätega või nutab ja täiskasvanu reageerib sobivalt silmsidemega, sõnade või kallistusega, tekivad ja tugevduvad lapse ajus närviühendused.

Arvestades seda, kui olulised on inimese esimesed eluaastad, siis ei ole võimalik vastastikuste suhete olulisust üle hinnata. Samuti aitavad toetavad suhted luua aluse inimese vastupidavusele kogu lapsepõlves ja täiskasvanueas. Kõige olulisem kaitsefaktor laste ja teismeliste jaoks, kes arendavad võimet tõsistest raskustest üle saada, on vähemalt ühe stabiilse ja pühendunud suhte olemasolu toetava vanema, hooldaja või muu täiskasvanuga. Vastastikused toetavad suhted aitavad lastel ja täiskasvanutel stressiga toime tulla ning reguleerida oma emotsioone ja käitumist.

2. Panusta selliste üldoskuste arendamisesse ja tugevdamisesse nagu planeerimine, kohanemine ja eesmärkide seadmine

On hulk üldoskusi, mis aitavad inimestel ühiskonnas edukalt elada, töötada ja suhteid luua. Need võimaldavad meil paremini keskenduda, eesmärke seada ja saavutada, muutuvate olukordadega kohaneda ja impulsiivsele käitumisele vastu seista. Oluline on aga mõista, et keegi pole nende oskustega sündinud! Neid arendatakse aja jooksul praktika ja tagasiside kaudu, mõned lapsed (või täiskasvanud) vajavad nende ehitamiseks rohkem aega kui teised.

Teadlased nimetavad neid võimeid täidesaatvateks funktsioonideks ja eneseregulatsiooni oskusteks. Nii nagu hõivatud lennujaama lennuliikluse juhtimissüsteem haldab ohutult paljude lennukite saabumist ja väljumist mitmel rajal, vajab aju seda oskuste komplekti, et filtreerida segajaid, prioritiseerida ülesandeid, meenutada reegleid ja eesmärke ning kontrollida impulsse. Üldoskused on õppimise ja arengu jaoks üliolulised. Samuti suunavad need meid tegema tervislikke valikuid enda ja oma pere jaoks.

3. Vähenda stressi allikaid oma elus

Stressireaktsiooni süsteemide liigne aktiveerimine ehk liiga pikalt ja liiga tihti stressirohketes olukordades viibimine mõjutab aju ja muid eluks vajalikke süsteeme väga paljudel erinevatel viisidel. Eelkõige mõjutab see meie tervist: kui tunneme end ohustatuna, siis valmistab meie keha meid ette reageerima, suurendades südame löögikiirust, tõstes vererõhku, veresuhkru taset ja stressihormoonide, näiteks kortisooli, tootmist. Juhul, kui stressireaktsioon on tugev ja pikaajaline ning toetavad suhted pole kättesaadavad, võib see põhjustada toksilist stressi, mis häirib aju struktuuri ja muude bioloogiliste süsteemide tervislikku arengut.

Sellest lähtudes võib öelda, et stressiallikate vähendamisel on kahekordne kasu: see võimaldab täiskasvanutel pakkuda lastele toetavaid suhteid ja stabiilset keskkonda ning aitab lastel välja arendada tervislikud stressiga toimetuleku mehhanismid ja tugeva aju struktuuri nii, et see tooks terveks eluks kasu.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid