13.05.2021, 10:00
Teadustöö paljastas, milline on Eesti laste arvates ihaldatuim kingitus
Tartu Ülikooli ja Eesti Rahva Muuseumi teadlaste uuringust selgub, et laste kingieelistus võib osutada nende üksindustundele muutuvas ühiskonnas ja tänapäeva peremudelites. Need tulemused aitavad mõista tänaste laste maailma veidi paremini.
Eesti Rahva Muuseum korraldas 2012. aastal joonistusvõistluse, milles osales 3225 last ligikaudu kolmandikust Eesti üldhariduskoolidest.
Üleriigilise konkursi raames paluti lastel kujutada parimaid või halvimaid kingitusi, mida nad kunagi on saanud või millest nad unistavad. Joonistuste põhjal valmis 2020. aasta lõpul teadustöö, mille tulemused aitavad paremini mõista tänaste laste maailma.
Tartu Ülikooli ühiskonnateaduse instituudi ja Eesti Rahva Muuseumi teadlased Kristiina Kruuse, Veronika Kalmus, Andra Siibak ja Pille Runnel analüüsisid oma töös 6-11-aastaste õpilaste joonistusi. Kuivõrd enamik lapsi keskendus oma lemmikkingitustele, jätsid teadlased mittesoovitud kingitused vaatluse alt välja ning nõnda jäi valimisse 926 tööd. Neist 582 olid tüdrukute ja 344 poiste omad.
Ihaldusväärseim kink on...
Joonistuste analüüs näitas, et laste jaoks on kõige ihaldusväärsemad kingitused lemmikloomad: koerad, kassid, hamstrid, tšintšiljad, küülikud jne. Lapsed ainult ei unistanud loomadest: enamikul juhtudel (79%) nimetasid nad lemmiklooma ka parimaks kingituseks, mille nad kunagi saanud on.
Kui tüdrukute jaoks osutus kõige eelistatumaks kingituseks lemmikloom (15,5%), siis poiste hulgas olid veelgi populaarsemad mänguautod (19,8%).
Laste sõnul soovivad nad lemmikloomi peamiselt seetõttu, et nad on elusolendid, kelle eest saab hoolitseda ja kes lastega suhtlevad. Näiteks kirjeldas üks tüdruk oma kassi: „Mis kõige tähtsam, ta on elus. Ma mängin temaga kogu aeg. Tegin talle kaelakee, kuid talle ei meeldi seda kanda. Ta on mu parim sõber.”
Joonistuste ja neile lisatud selgituste analüüsimisel selgus, et lapsed omistavad lemmikloomadele sageli inimlikke omadusi ja rolle, mis muidu on omased sõpradele, õdedele-vendadele ja perele. Näiteks kirjutas üks poiss: “Tahtsin koera, sest nii igav on oodata, kuni mu ema töölt koju jõuab. Koer oli minu elu unistus. Ma panen ta igal õhtul magama ja ta on nii õnnelik, kui ma koolist tulen.”
Lemmiklelud
Uuringus selgus ka, et kolmandik laste lemmikkingitustest oli seotud mõne kindla kaubamärgiga. Huvitaval kombel esines seda poiste joonistustel rohkem (37%) kui tüdrukute puhul (25%).
Kõige populaarsemaks kaubamärgiks osutus poiste seas Lego, mis moodustas veerandi kõigist kujutatud kaubamärkidest. Osalt võis selle tingida asjaolu, et paljud lapsed nimetavad legodeks kõiki mänguklotse. Tüdrukute seas oli populaarseimaks Samsungi bränd (12,7% kõigist kaubamärkidest). Selle kaubamärgi menukuse põhjus võib olla Lotte mobiiltelefon, mis on võrdlemisi taskukohase hinnaga ning mille kaanel on kujutatud populaarset joonisfilmitegelast.
Uuringust selgus, et kuigi mänguasjad on üha interaktiivsemad ja tehnoloogiliselt arenenud, ei asenda need elavat kaaslast. Laste lemmikloomalembus võib osutada nende üksindustundele muutuvas ühiskonnas ja muutuvates peremudelites. Loomadega loodud emotsionaalne side pakub lastele vaimset tuge. Mida rohkem pühenduvad vanemad tööle ja karjäärile, seda tõenäolisemalt võtavad nad lapsele lemmiklooma. Erinevalt paljudest teistest riikidest ei reguleeri Eesti seadused, kui vanu lapsi võib üksinda koju jätta. Eestis on vanematel kombeks juba 7-8-aastaseid lapsi üksi koju jätta ning nad eeldavad, et koduloom kompenseerib ajutiselt nende puudumist.
Teise võimaliku seletusena viitab laste kingieelistus sellele, et lemmiklooma pidamine ei olegi enam iseenesestmõistetav. Elusa looma pidamine toob kaasa pikaajalise vastutuse, mida paljud pered pole nõus võtma. Täna on lemmikloom vähem kui pooltel eestlastel (48%).
