26.05.2021, 19:30
Kasupereks kasvatakse, mitte ei sünnita: loe, kuidas see käib ja mõtle, kas sinugi südames on ruumi
+ 7 levinud küsimust ja hoiakut koolituste eel
Kasuperede koolitaja Liis Saarna tegeleb inimestega, kes soovivad saada vanemaks lastele, kes oma sünniperes kasvada ei saa. Selliseid lapsi on Eestis pea 800. Ta selgitab, milline on kasuvanemaks kasvamisel läbiviidav eel- ja mis põhikoolitus, mida seal räägitakse ja võrdleb seda ka klasssikalisema lapse sünniks valmistumisega, kus küll omajagu nüansse.
Foto: Merlin Kaljuvee/erakogu
Vanemaks kasvamine on protsess. Tegelikult valmistuvad ju pea kõik vanemad mingil moel lapse perre tulekuks, käiakse perekoolis, loetakse raamatuid ja kuulatakse kogemusi ning ka kasupereks saamise ettevalmistus käib sarnaselt.
Igal lapsel on lugu
Mis erineb, on aga see, et kasuperedesse jõudvate laste lood ja taust on väga erinevad. Lapsed jõuavad uude perre keerulistel põhjustel: nad võivad olla kogenud hooletusse jätmist, väärkohtlemist, ebastabiilsust või ka traumasid.
PRIDE eelkoolitus on perede ettevalmistus lapse perre saabumise esimeseks päevaks. Kuivõrd lapsed on kogenud oma elus ebaturvalisust, siis on kasuvanematel väga oluline pakkuda lapsele püsivaid ja stabiilseid suhteid, olla lapse kõrval ja toetada, mõista, samas tulla toime ka tugevate tunnetega ning käitumisprobleemide ja tagasilöökidega. Need lapsed ei pruugi tulla perre teadmisega, et täiskasvanud on inimesed, keda saab usaldada. See usalduslik suhe tuleb kasuperel luua.
Ka peavad kasuvanemad olema valmis selleks, et laps tuleb alles peale mõningast ootusaega, aga kui pikk see on, ei ole võimalik ennustada. See võib olla juba mõned kuud peale koolituse lõppu, aga vahel oodatakse mitu aastat. Samuti ei ole täpselt teada, millises vanuses laps tuleb, mis soost või kas tal on ka õdesid-vendi.
Kasuperedel seisab ees suur ja vastutusrikas roll toetada last ning luua usalduslik suhe. Selle koolituse kõige suurem eesmärk ongi tulevaste vanemate teadlikkuse tõstmine ning ettevalmistus järgmisteks sammudeks. Perre jõudvad lapsed on juba kogenud suhete katkemist, ebaturvalisust ning seetõttu peab uus pere mõistma seda, kui oluline on läbikaalutud otsus, et laps ei satuks uuesti olukorda, kus talle otsitakse järjekordset peret.
Koolitus ei kohusta millekski
Koolitusel anname edasi nii praktilisi näiteid kui ka teooriat, näiteks teadmisi lapse arengust, asendushoolduse süsteemist, aga kõige rohkem keskendutaks koolitusel osaleja valmisoleku väljaselgitamisega ja panevad mõtlema, kas ja milleks on osaleja vanemana valmis ja kas tema ootused lähevad kokku ka tegelikkusega.
PRIDE-i eelkoolitus aitab valmistuda teadlikuks otsuseks, ent ei kohusta millekski, aidates lihtsalt kogu selle olemust paremini mõista.
PRIDE-i eelkoolitusest rääkides ei saa minna mööda põhipädevustest, mis peredel peab olema olemas lapse kasvatamiseks ja just neile on koolitus on üles ehitatud.
Põhipädevused on:
1. Lapse kaitsmine ja üleskasvatamine. Perel peab olema valmidus pakkuda lapsele tema arengut toetavat hoolitsust ja kasvatust, turvalist keskkonda ja vajalikku tuge.
2. Lapse arengu toetamine. Pere peab olema valmis toetama lapse igakülgset arengut, arvestades lapse ainulaadsust ning varasemaid elukogemusi (sh traumakogemuse mõju lapse arengule), ja tegelema mahajäämustega lapse arengus.
3. Lapse toetamine suhetes bioloogilise perekonna ja teiste lapsele oluliste isikutega. Vanemad peavad mõistma lapse päritolu ja minevikusuhete olulisust. Nad peavad olema valmis toetama neid suhteid ning lapse toimetulekut tunnetega, mis on suhtlemisega seotud.
4. Lapsele pühendumine ja usalduslike suhete loomine kogu eluks. Vanemad peavad mõistma lapse perre tulemisega kaasnevaid muutusi ja olema nendeks valmis. Vanematel peab olema valmidus pakkuda lapsele turvalisi ja toetavaid suhteid kogu eluks, kaasates selleks terve perekonna ja lähedased.
5. Lapse huvides koostöö tegemine. Vanematel peab olema valmidus teha erinevate osapooltega koostööd. Vanemad peavad teadma koostööpartnerite õigusi, kohustusi ja rolle. Nad peavad julgema vajaduse korral abi küsida.
Koolitus koosneb 9 õppusest, millele eelneb sissejuhatav kohtumine. Sissejuhatava kohtumise raames on peredel võimalus täpsemalt tutvuda koolituse sisuga. Õppuste käigus avatakse erinevaid teemasid, näiteks mis põhjustel lapsed peredest eraldatakse ja kuidas see neid mõjutab, räägitakse kiindumussuhte olulisusest, kaotusest ning sellest, kuidas kaotuskogemusega last toetada, koostöö olulisusest ning lapse loo mõistmisest ja hoidmisest, muutustest, mis kaasnevad lapse perre tulekuga ja paljust muust.
Koolituse kohtumised toimuvad tavaliselt 2-4 kuu jooksul, üks kord nädalas õhtuti või nädalavahetusel. Koolituse jooksul külastavad koolitajad koolitusel osalevate tulevaste kasuvanemate kodusid ka, et rahulikus ja koduses keskkonnas arutada koolitusel kogetut ning vastata tekkinud lisaküsimustele.
PRIDE koolituse eduka läbimise tulemuseks on tunnistus ja kaaskiri. Koolituse lõpus viiakse läbi kooshindamine, mis tähendab, et pere ja koolitajad koos vaatavad koolitusele tagasi ning läbi eneseanalüüsi ja koolitajate tagasiside jõutakse järeldusele, kas pere on valmis kasuvanemaks saama ja suudab pakkuda lapsele neid oskusi, millest 5 põhipädevuse raames räägitakse.
Vahel võib juhtuda, et pere tunneb pärast koolituse läbimist, et ta ei ole veel valmis järgmiseks sammuks. Ka selline otsus on tegelikult ju positiivne. Kasuvanemaks saamine peabki olema põhjalikult läbi kaalutud, sest see on väga vastutusrikas samm.
Kes koolitavad?
Koolitust viivad läbi kaks koolitajat, kellest ühel on isiklik kogemus kasuvanemana ning teisel teadmised ja kogemus asendushoolduse ja lastekaitse valdkonnas töötamisel.
PRIDE-i eelkoolitus ei ole kaugeltki loenguvormis istumine – väga palju kasutatakse grupitöid, arutelusid paarides ja rollimänge. Iga koolitusel osaleja täidab koolituse jooksul ka n-ö eluraamatut ehk läbitud teemadel põhinevat töövihikut, mis laseb koolitataval vaadata enda sisse ja mõelda oma elukogemusele ning mõista seeläbi paremini ka lapse vajadusi.
Millised on 7 levinumad küsimust/teemat/hoiakut, millega inimesed koolitusele tulevad ning millised on need vastused/tagasiside?
Kas ma pean selle koolituse tingimata läbima, mul on juba 3 last ja kogemusi jagub palju?
On väga positiivne, kui peredel on varasem lastekasvatamise kogemus, aga kasupereks saamisel on olulised lisateadmised, millega igapäevaselt vanemad kokku ei puutu. Näiteks lapse kaotuskogemuse mõistmine, laps ei pruugi tulla perre suure rõõmuga, ta on läbi teinud kaotuse, lahutatud sünniperest, sõpradest ja kodust. Kuidas laps käitub leinas ja mis moodi teda toetada?
Samuti on oluline mõista, miks on suhete hoidmine bioloogilise perega oluline ning kuidas kasuvanem saab seda toetada.
Mulle grupitööd ja rollimängud üldse ei istu, ma tahaks ainult kuulajana koolitusel osaleda, kas see on võimalik?
PRIDE koolitus ei ole loenguvormis koolitus ning selleks, et mõista paremini enda tundeid ja valmisolekut, mängitakse palju olukordi koolitusel läbi. Esimestel kordadel on kõikidel peredel ebamäärased tunded ja mõtted, sest kokku saavad võõrad inimesed. Koolitajate roll on viia grupp kokku ja tekitada osalejates turvaline ja hea tunne. Enamus peresid tunnistavad peale koolitust, et nende hirm oli asjatu.
Kas koolitusele järgneb eksam?
Ei, eksamit lõpus ei ole. Aga toimub kooshindamine st et pere koos koolitajatega arutab läbi käidud teekonna. Selle käigus jõutakse koos arusaamale, kas pere on valmis ning mida veel vajab.
Keegi ei ole täiuslik ja selliseid peresid ka ei oodata, aga perel peavad olema need 5 põhioskust, millest läbi koolituse räägitakse, selleks, et pakkuda lapsele turvalisust, hoolt ja võimalust arenguks.
Kas ma pean peale koolitust hakkama kindlasti kasupereks? Äkki ma ei ole valmis?
Kasupereks saamine ei saa olla kellegi kohustus. Võib juhtuda, et koolituse käigus saab mõni osaleja selgeks, et ta tegelikult selleks sammuks valmis ei ole. Kuivõrd tegemist on ettevalmistava koolitusega, siis on see pigem positiivne, kui inimene tajub ära, et ta ei ole veel valmis ja seda ka tunnistab.
Kui mul on koolitus läbitud, kas siis olen valmis kasuvanem koos kõikide oluliste teadmistega?
Vanemaks kasvamine on maraton mitte sprint. PRIDE eelkoolitus on ettevalmistav koolitus selleks, et pered oleksid teadlikumad, mis neid võib teekonnal ees oodata ning aitab mõista, kas nad on valmis saama vanemaks lapsele, kes ei saa kasvada oma sünniperes.
Konkreetselt teemade põhiseid teadmisi süvendatult saab PRIDE põhikoolitustel, mis on välja töötatud väga erinevate teemade kaupa, kus käsitletakse näiteks perre tuleva lapse ja peres kasvavate laste kohanemist või lapse päritolu toetamist.
Kas koolitusel on ainult paarid? Aga kui on soov üksi kasuvanemaks saada?
Koolitusgrupis on tavaliselt 10-12 inimest, ühes grupis võib olla nii paare kui neid, kes soovivad saada hoolduspere vanemaks või lapsendada üksi. Grupi kokkupanemisel arvestatakse sellega, et grupis võiks olla mõlemaid ning keegi ei peaks tundma end üksikuna.
PRIDE koolitus on Ameerikast pärit koolitus, kas see vastab üldse Eesti vajadustele?
PRIDE koolitus on tõesti välja töötatud ja arendatud USAs. Eestis on see programm kasutusel alates 2000ndatest aastatest. Aastal 2017 sai Eestis läbiviidav eelkoolitus uuendatud ning kaasajastatud. Ka õppefilm, mida koolitusel näidatakse, on tehtud Eestis koos Eesti näitlejatega. Koolitus kohandub ja täieneb pidevalt, sest ka elu ja lastekaitsesüsteem on pidevas muutumises.
Koolituse alguses on inimesed tihti pinges ja see on ka mõistetav, kui kokku saab omavahel võõras seltskond, kes on pärit erinevatest kohtadest, on erinevas vanuses ning erinevatest valdkondadest.
Grupis koos käimine ei ole meie inimestele harjumuspärane, eestlane on pigem individualist ning oma elu jagamine grupis olevate inimestega ei ole kindlasti asi, mida tahetakse alguses rõõmuga teha. Aga mida koolituskord edasi, seda rohkem sulab grupp ühte, erinevused, erinevad elukogemused täiendavad gruppi ning läbi väikeste vaidluste, jagamiste, lugude ja tegelikult ka eluterve huumori sulab grupp koolituse lõpuks üheks tervikuks. Kaovad ära hirmud ning tajutakse seda, et koos on inimesed, keda seob ühine soov – saada kasuvanemaks.
Minu kui koolitaja jaoks on kõige ilusam osa koolitusest see, kui märkan, et grupp hakkab koos hingama, julgetakse vaielda ning oma arvamust öelda.
Paljud grupid jäävad omavahel suhtlema ka edaspidi, elatakse üksteisele kaasa ning toetatakse. Umbes aasta peale PRIDE'i eelkoolituse toimumist on 4-5 supervisioonikohtumist, kus saadakse sama grupiga kokku ning jagatakse vahepeal toimunut, aga keskendutakse ka mõnele konkreetsele teemale, mis on üles kerkinud.
Kasuperede koolitajaid on üle Eesti palju ja need toimuvad nii eesti kui vene keeles.
