"Siin ollakse toas vahel isegi paljajalu!" ehk mis üllatab ja šokeerib Eesti juures siia tulnud vahetusõpilasi?

Juba pea 30 aastat on YFU (Youth For Understanding) Eesti õpilasvahetuse programmi raames Eestit külastanud välismaa noored maailma eri paigust. Nad tulevad siia keskkooli ajal, õpivad kohalikus koolis, elavad vahetusperes ja selle aasta jooksul saab neile tuttavaks meie keel, kultuur ja kombed. Mis neid aga Eesti juures enim üllatanud on? Teeme ülevaate.

Igal aastal on Eestis õpilasi, kes näevad esmakordselt lund, käivad esimest korda saunas, söövad marju otse metsast, korjavad seeni, teevad esmatutvust rabaga, proovivad verivorsti ja sooritavad edukalt keeleeksameid ning imestavad igal sammul, kui palju puutumata loodust ühes väikses riigis olla saab.

Siin on YFU Eesti abil kokku kogutud mõned näited, kuidas on meie kultuur ja kombed välisõpilasi üllatanud ja mõnikord lausa šokeerinud.

“Mehhikos minnakse koolist ära koos isa-emaga, siin aga üksi, ja üksi saab käia igal pool, kui vaja,” imestas Mehhikost pärit vahetusõpilane ja lisas: “Siin koristavad oma kodu kõik ise ja kui meil tänavajalatseid toas ära ei võeta, siis Eestis ollakse toas isegi paljajalu.”

Jaapanist pärit Takumi nägi Eestis esimest korda puuküttega sauna ning nautis väga puude ahju viskamist.

"Uurisin internetist Eesti kohta ja kui nägin, et siin sajab talvel lund, otsustasin Eestisse tulla,“ meenutas aga Taist pärit Phakan ehk Fa, kes pidi esialgu harjuma hulga jahedama ja niiskema kliimaga. Positiivselt üllatunud oli ta ka siinse liikluskultuuri üle: "See on uskumatu, et kui ma üle tee tahan minna, siis auto jääb seisma ja lasebki mind üle sõidutee,“ märkis ta.

Saksa täpsusega harjunud õpilased imestavad tihti eestlaste spontaansuse üle: "Eestlased teevad plaane väga ootamatult – näiteks samal hommikul otsustatakse minna metsa matkale või tehakse alles paar tundi enne kohtumist sõpradega plaan. Saksamaal teab pere vähemalt nädala ette, mida koos teha plaanitakse.“

Argentina noormees Lisandro imestas meie karastunud laste üle: „Eestlased lasevad lastel külmas nii palju aega veeta! Isegi imikutel! Näiteks minnakse keset talve vankriga jalutama või jäetakse beebi talvel kärru magama,” on ta siiralt üllatunud.

Taist tulnud Mulan kirjeldab eestlasi aga nii: "Eesti inimesed on liiga häbelikud ja ei ole eriti jutukad nagu minu kodumaal. Neile meeldib teha tuima nägu isegi siis, kui nad on elevil, õnnelikud või kurvad. Ma ei tea kunagi, mida nad tunnevad. Kuigi eestlased on toredad, on raske leida eestlastest sõpru, sest ma kunagi ei tea, mida nad tahavad või mida nad mõtlevad.“ Lisaks teeb talle nalja taliujumine: "Kuigi on väga külm, käivad nad ikkagi talvel ujumas. Ma ei saa sellest aru. Saun on hull, aga see on imeline. Kõik võivad olla paljalt."

Ta lisab: "Eestlastele meeldib käia saunas. Mõnikord on saun kuumem kui 70 kraadi.“ Meie toidukultuuri kohta ütleb ta aga nii: „Nad söövad palju kartuleid, kuid siinne toit on minu jaoks maitsetu. Restoranis ei pea tippi jätma ja ei ole palju kohti, kus saab joogitopse uuesti täita.“ Lõpetuseks lisab Mulan, et tunneb end Eestis vabamana ja on saanud siin enesekindlust juurde.

Krit, kes on samuti pärit Taist, mainis, et tema vahetuspere ei saanud aru, miks poiss nii vaikne on ja midagi ei räägi. Lõpuks ta selgitas, et tema kodumaal ei pöördu laps ise vanemate poole, sest see on ebaviisakas. Samuti ei ütle seal laps, kui talle midagi ei meeldi ning ette antud toidu üle ei nuriseta, mistõttu oli noormehel alguses keeruline aru saada, kuidas vastata, kui Eesti vahetuspere ausat ja otse vastust tahab, kas mingi toit maitseb või kas ta tahab üht või teist tegevust koos perega teha.

Krit Eesti perega

Üldiselt kipume unustama, kui palju meil privaatsust ja kõigile vabalt nauditavat loodust meil on

Vahetuslapsed nii Euroopa suurlinnadest kui ka kaugemalt on tihti hämmingus, et looduses jalutades ei tulegi inimesi vastu. Lisaks, et loomad ja linnud on looduses vabalt nähtaval. Ja kui suured kodud eestlastel on! Näiteks oli üks Jaapani poiss kolmikuna harjunud pisikesel pinnal teistega oma ruumi pidevalt jagama. Eestisse tulles läks ta elama suure aiaga eramajja, kus tal oli esimest korda oma tuba. Ta jooksis ümber maja ja küsis imestunult: „Kas see kõik on meie oma?“

Nii näiteks pakkus Belgia vahetusõpilasele lummava elamuse tähistaevas – miski, mida ta kodumaal näinud ei olnud.

Aasia õpilase vahetuspere meenutab: “Sügisel sõitsime kooli ja ühel hommikul küsis laps, et kas need puud, mis on lehtedeta, on kõik korraga haigeks jäänud?”

Vahetuspere meenutus: „Kõige meeldejäävam hetk oli kindlasti sügisene kartulivõtt. Naljakas oli vaadata, kuidas vapustatud suurlinna Jaapani tüdruk imestas, kuidas kartuliraputaja hakkas maa seest kartuleid välja võtma.“

Samuti tekkis ühel vahetusõpilasel küsimus, et miks kartulit maha pandi – need ju ongi juba kartulid. Miks mitte seemnest?

Lisaks üllatab paljusid õpilasi õunamahla tegemine, sest tavaliselt tehakse mahla ju apelsinidest.

Uudne kogemus on ka moositegu, mida uhkelt ka hiljem koduriiki viiakse. Ning ka see, et puu seest saab mahla – vaher, kask. "Kuidas see võimalik on? Puu seest tuleb mahl ja seda võib igaüks juua!“

Toiduüllatused

Kui välisõpilased saabuvad Eestisse, viiakse nad laagrisse, kus nad kõigepealt omavahel tuttavaks saavad ja Eesti eluga tutvuvad. Alles siis lähevad nad vahetusperedesse. Ühes sellises laagris tekitas furoori piim kilepakis – "mis asi see veel on?!“ imestasid lapsed ja torkisid näpuga võdisevat pakki.

Lisaks verivorstile on kõige šokeerivamaks maitseelamuseks Eestis ka piima-makaroni supp, mida proovides peab nii mõnigi õpilane esmalt julguse kokku võtma.

Jaapani vahetusõpilane Ryusei: “Eestis süüakse pannkooke ka soolaselt ja see maitseb nii veidralt. Meil süüakse neid vaid magusate snäkkidena.”

Ryusei vahetuspere emaga rabas

Sellegipoolest harjuvad ka temperamentsemad lapsed rahulike, tõsiste kuid äärmiselt siiraste eestlastega ning meie imelisi toiduelamusi meenutatakse ka aastate pärast.

Pole tavatu, et endised vahetusõpilased soovivad sünnipäevaks just Eesti maiustusi, mida vahetuspered neile siis lahkesti saadavad ning meie puhtast loodusest räägitakse maailmas lausa legende.

YFU tõdeb, et sõltumata koroona-ajastust on pea 30-aastase tegutsemise jooksul uuel õppeaastal Eestit külastamas rekordarv välisõpilasi, kes on oma vahetusriigiks valinud just Eesti!

Kui ka Sina tunned, et sooviksid uuel õppeaastal oma perre vahetusõpilast, siis uuri lähemalt YFU Eesti MTÜ kodulehelt: https://www.yfu.ee/vahetuspere/vali-uus-pereliige/