Märkamisest peame erilise tähelepanuga rääkima just nimelt täna, lastekaitsepäeval, mil tuletatakse meile veel kord meelde olulisust panna tähele muutusi oma lapse käitumises ja seda, kuivõrd tähtis on oma last tunda, teda toetada ja ühist koosolemise aega igapäevaselt luua.

Ka vaimse tervisega seotud muredest ei ole lapsed jäänud puutumata. Erinevate riikide uuringud kinnitavad, et nii nagu täiskasvanutel, on vaimne tervis halvenenud ka lastel. Vaatamata sellele, et osale lastest on distantsõpe ja muud elukorraldusega kaasnenud muutused mõjunud positiivselt, on vaimne tervis, käesoleva ebakindluse ja pidevalt muutuva „normaalsuse“ olukorras, muutunud noorte seas võrreldes varasemaga siiski valdavalt halvemaks.

Nii hindasid 2020. aasta aprillis näiteks ligi pooled MTÜ Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine poolt läbi viidud „Noorte mured ja vajadused eriolukorras“ uuringus osalenud lastest ja noortest vanuses 11-26, et nende vaimne tervis on koroonakriisi ajal läinud halvemaks. Probleemidena toodi esile oma mõtetega üksi jäämist, suurenenud ekraaniaega ja õpikoormust ning vähenenud hobitegevust ja suhtlust sõprade, eakaaslastega.

Vanematena kipume teinekord ehk unustama, et laps ei ole vaid švamm, kes koolist, huviringist ja trennist uusi oskusi ning teadmisi ammutab. Laps on eraldiseisev isiksus, kellel on oma eelistused, arusaamad ja tõekspidamised vastavalt oma eale ja end ilmutanud huvidele. Nad osalevad täiskohaga meie eludes. Nad tahavad kaasa rääkida, küsimusi esitada, naerda, meie eest teatud asju varjata ja teinekord ka lihtsalt üksi olla. Ühelt poolt ei tohi me neid tegelikult ju niivõrd lihtsaid tõdesid unustada, teiselt poolt seda kõike aga üle hoolitsedes summutada. Seetõttu peamegi oma lapsi päriselt kuulama ja nendega aega veetma, mitte lihtsalt meelt-lahutama. Kui meie lapsed meid usaldavad ja saavad kindlad olla, et neile toeks oleme, oleks meil endalgi ehk kergem tänastes oludes hakkama saada.

Selleks, et meie lapsed meist rõõmu tunneks, peame isegi meeles pidama, et ajal mil on raske, armastavad meie lapsed meid endiselt tingimusteta. Isegi kui tunneme, et oleme läbi kukkunud,
on meie lapsed andestavad. Ja kui me lapsevanematena tõesti kuidagi edasi ei oska ja pelgame ka lähedastelt nõu küsida, saame seda teha muudel viisidel. Nii on näiteks sotsiaalministeerium koostöös sotsiaalkindlusametiga kutsunud ellu tarkvanem.ee lehekülje, millelt on võimalik leida praktilisi nõuandeid lapsi puudutavate erinevate probleemidega toimetulekuks. Niisamuti saavad lapsed, noored ja täiskasvanud pöörduda nõu saamiseks lasteabi.ee lehele või lasteabitelefonile helistada (116111). Oma muredega ei pea jääma üksi, ka kooli tugispetsialistidelt võib vanem alati nõu küsida!

Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring näitas juba 2017. ja 2018 aastal, et igas kolmas laps on kogenud depressiivsust. Põhjustena loetleti üles perekond ja lapsi, noori ümbritsev keskkond nii kodus kui koolis. Eriti oluline laste vaimse tervise puhul ongi kodus valitsev sisekliima. Ebastabiilne kasvukeskkond võib lapse viia meeleoluhäirete, depressiooni ja suitsiidimõteteni. Lisaks ka mahajäämus koolis, kõrvalejäetus eakaaslaste poolt jms. Kõige olulisem sõnum, mida taolised uuringud meile aga ütlevad on see, et lastekaitse algab kodust. See algab targast vanemast, kes hoolib ja märkab oma vajadusi samaväärselt lapse vajadustega. Kanname niisiis hoolt oma vaimse tervise eest, et jaksaksime hoolitseda ka oma laste eest. Ja peame meeles, mitte ükski mure ei ole liiga väike ja alati on valmis keegi aitama, tuleb vaid julgeda küsida.