Hea vanem võtab lapse jaoks aega

Pealkirja lugedes võivad paljud lapsevanemad mõelda: „Mis mõttes peab lapse jaoks aega võtma, viimased pool aastat olengi ju ainult lapsega koos olnud – ei hetkekski teineteisest eemal!“

Siinkohal tasub mõelda, kui kaua sul seda jagamatult lapsele pühendatud aega tegelikult on olnud, sest ühes ruumis viibimine ei tähenda alati koos olemist. Nüüd, kui eriolukord on läbi, pandeemiast tekitatud pinged on leevenemas ning võimalusi koduvälisteks tegevusteks on juurde tekkinud, tasuks teadlikult planeerida päevakavasse aega lapsega koos olemiseks. Kui peres on kasvamas rohkem kui üks laps, proovi võimalusel arvestada eraldi aega iga lapse jaoks. Vahel piisab selleks vaid 15 minutist, et laps saaks soovitud tähelepanu ja sina vanemana hea enesetunde.

Aeg on parim kingitus

Sageli kiputakse arvama, et hea lapsevanem ostab lapsele kalli jalgratta, nutitelefoni ja sülearvuti. Tegelikult on heaks lapsevanemaks olemine hoopis lihtsam. „Selleks, et olla hea lapsevanem, peab lapse jaoks aega võtma,“ ütleb ajuteadlane Jaan Aru. See võib küll esmapilgul väga lihtsalt ja loogiliselt kõlada, kuid Aru sõnul ei ole see tänapäeva maailmas sugugi kerge, sest suur osa täiskasvanutest teeb tööd ka vabal ajal ja kipub sageli nutitelefoni kiikama. „Hea lapsevanem on see, kes võtab vahel aega üksnes lapse jaoks, ning siis on tähtis ainult see, mida su 3- või 5-aastane parajasti teeb, mitte see, mis toimub kusagil mujal või kes saadab sõnumeid nutitelefoni.“

Parimad õpetajad

Aru on ise kahe väikese lapse isa. Ta on veendunud, et lapsega koos veedetud aeg on väga kasulik nii lapsele kui ka vanemale endale. „Ütlen sageli, et olen oma lastelt rohkem õppinud kui nemad minult,“ räägib ta. „Olen tavaliselt kärsitu inimene, kuid lastega koos olen õppinud palju kannatlikkust.“ Näiteks võib lapsega koos pusle kokkupanemine või paberi voltimine esmapilgul küll tüütu tegevusena tunduda, kuid just sellised tegevused võivad laste jaoks vahel kõige põnevamad ja arendavamad olla. „Mõtlen siis tavaliselt, et meil on koos päris tore ja see ongi kõige olulisem,“ sõnab teadlane.

Peale selle saavad vanemad lapselt õppida enesevalitsemist. „Ka head lapsed joonistavad vahel tooli peale, kaklevad, määrivad midagi või teevad muid pahandusi,“ tõdeb Aru. Lapsevanem saab neid olukordi võtta võimalusena saada paremaks inimeseks. Ta saab õppida, et selle asemel, et lapse peale karjuda, võiks kõigepealt rahuneda ja siis probleemiga tegeleda ning lapsele selgitada, miks ühel või teisel viisil käituda ei tohiks. Sellest on lapsevanemal kasu ka siis, kui kolleeg töö juures ülbelt käitub või elukaaslane mõne rumalusega hakkama saab.

Fantastilised õppijad

„Lapsed on fantastilised n-ö õppimismasinad,“ räägib Aru. „Ei ole võimatu, et teie lapsest võiks saada uus Kelly Sildaru, Arvo Pärt või Gerd Kanter, aga selleks on vaja, et tunneksite teda hästi ning teaksite, mida ta eriti hästi oskab ja mis teda huvitab.“ Lapse tundmaõppimiseks ongi vanematel ainult üks võimalus – tuleb temaga aega veeta.

Vanemad, kes on töö ja muude tegemistega väga hõivatud, võiksid teadlase sõnul mõelda, kuidas lapse jaoks nutikalt aega leida. Näiteks võiks ema või isa lapsega juttu rääkida ja ehk natuke naljagi teha, kui koos poodi või väljasõidule minnakse. Samuti võiks lapsi näiteks söögitegemisse ja koristustöödesse kaasata. „Kõige tähtsam on, et leiate need hetked, mil lapsega koos olete ja talle midagi edasi annate.“

Lapsi kaasates tuleks siiski ka nende jaoks aega võtta ja neid rahulikult õpetada. Kui seda aega hetkel ei ole ja vanem tunneb, et ärritub ka väga kiiresti, siis on targem lapsele mõni muu tegevus leida, mida ta üksi teha saab. „Kui olete lastele õpetanud, kuidas värviraamatut värvida, Lego klotsidega mängida, sportida või viiulit harjutada, siis saavad nad vahel seda ka üksi teha, kuid kõigepealt tuleb aega leida ja neile tegevusi õpetada,“ toonitab Aru.

Ta soovitab siiski mõelda ka sellele, et lapski vajab oma aega. „Kui oleme lastega väljas möllanud, siis kaovad nad pärast sageli oma tuppa,“ möönab teadlane. „Siis ei lähe ma neid segama enne, kui nad ise minu juurde tulevad või toast kisa kostma hakkab.“ Seda, kui palju vanem lapsega aega veetma peaks ja kui palju põnnidel oma aega vaja on, Aru sõnul aga öelda ei ole võimalik. „Kui teile meeldib lastega koos olla, siis võite seda teha terve õhtu ja nädalavahetusegi, kuni lapsed ütlevad, et tahavad ise omi asju teha. Kui tunnete, et vajate aega, mil võtta midagi ette üksi või koos partneriga, siis peab ka seda tegema.“

Last ei pea ära ostma

Ajuteadlase sõnul on väga tähtis meeles pidada, et vanemad ei pea last ära ostma. „Laps võib küll vahel mõne uue ja põneva asja saada, kuid vanematega koos veedetud aeg on tema jaoks veelgi tähtsam,“ räägib Aru. Tema sõnul on lapsed vanematele tavaliselt väga tänulikud just selle eest, kui vanemad leiavad nende jaoks aega ja annavad neile uusi teadmisi. „Selle asemel, et lapsele kõike osta, võiksite veeta temaga kvaliteetaega ja vajadusel selgitada, miks teisel perel on rohkem asju kui teil, aga miks teil on ikkagi koos tore,“ soovitab teadlane.

Uuest nutiseadmest võib aga Aru sõnul sündida rohkem kahju kui kasu, kui seda mõtlematult kasutada. Ta selgitab, et tänapäeval veedab hulk vanemaid palju aega nutiseadmes. Lapski hakkab siis endale samasugust seadet tahtma ja sageli ostetaksegi see talle väga varases eas. „Siis istuvadki kõik koos nutiseadmes, kuid see ei tee head lapse ega vanema ajule,“ hoiatab teadlane. „Kui tahate endale ja lapsele tõesti midagi head teha, siis pange kõik nutiseadmed ära ja mängige näiteks lauamänge, lugege koos midagi või pange mõni pusle kokku.“

Ajuteadlase Jaan Aru kolm nõuannet lapsevanematele

Varu kannatust ja õpeta lapsele, kuidas mängida, süüa teha, põrandat pesta ja muidki elus vajalikke toimetusi teha. Väga lihtne on lapsele nutiseade kätte anda, kuid tegelikult vajab ta hoopis sinu aega.

Püüa näha asju lapse vaatevinklist. Sul võib küll tööl raske olla, aga lapse jaoks on tähtis ainult see, et emme ja issi temaga õhtul mängiks.

Võta suhtumine, et lapsega koos oldud aeg on elus kõige tähtsam. Elu lõpus ei ütle inimene kunagi, et oleks ta ometi rohkem sotsiaalmeedias olnud, aga sellest on küll kahju, kui lapsega piisavalt aega ei veetnud.

Selleks, et lapsele toeks olla, ei tohiks ära unustada ka iseenda vajadusi.

Loe, kuidas hoolitseda enda vajaduste eest ja olla seeläbi õnnelikum lapsevanem tarkvanem.ee/enda-vajadused.