Ajuteadlane Jaan Aru usub, et iga inimene peaks ühes päevas leidma vähemalt 30 minutit, mis kuuluvad vaid temale. On väga oluline, et igaüks saaks end väljendada nii, nagu just tema tahab. Kui vanematel see võimalus puudub, on raske ka lapsele pühenduda. Lego-losse ehitades või ükssarvikuid joonistades tuleb siis paratamatult pähe mõte, et tegelikult tahaks teha midagi muud. Kui emal või isal on võimalus pärast seda ka jooksma või kooriproovi minna, on palju kergem mõelda sellele, kas võluratsu võiks olla roosa või hoopis roheline.

Aju vajab vaheldust

Teadlase sõnul areneb aju just tänu uutele tegevustele. Kui aga päevast päeva korduvad samad tegevused, siis on elu aju jaoks igav ja ta lülitub justkui autopiloodile. Seegi on põhjus, miks päeva jooksul erinevate tegevustega tegeleda ja kasvõi neljakümneselt viiulit mängima hakata. Huviala valides võiks lähtuda sellest, mis endale põnev tundub. „Inimeste ajud erinevad ja seetõttu on ka nende huvid erinevad: mõnele meeldib sümfooniaid kirjutada, teisele jällegi suusatada või sõbrannadega napsu võtta,“ selgitab Aru.

Alkoholi joomist teadlane hobina küll ei soovita, kuid näiteks sporti teha võiks küll. „Selline liikumine, mis pulsi veidi üles tõstab, on ajule väga kasulik,“ rõhutab Aru. „Tänu sellele tekib uusi närvirakke, mis omakorda aitab infot paremini meelde jätta ja vanadusega seotud haiguste vastu.“ Kes tahab oma ajule midagi väga head teha, võiks seega näiteks joosta, rattaga sõita või suusatada. Teisedki hobid on ajule kasulikud. „Kui meeldib näiteks malet või bridži mängida või uut arvutiprogrammi tundma õppida, siis ka see arendab aju,“ toonitab teadlane. „Peaasi, et on aeg ja võimalus teha oma asja.“

Meie aeg

Kui aega napib nii laste kui ka hobide jaoks, võiks Aru sõnul kaaluda võimalust teha oma ajast meie aeg. Näiteks võiks koos lapsega uisutama minna või talle koogi küpsetamist õpetada. „Mina olen vahel õhtul mõttes ja siis tuleb poeg mulle omi asju rääkima,“ toob Aru näite. „Hakkan siis pojale katse ideed selgitama. Mu koolieelik istub ega saa kõigest aru, aga ta kuulab rahulikult ja huvitub.“

Teadlase sõnul on vanematega aja veetmine laste jaoks sageli kõige olulisem ja nii hakkavad neilegi meeldima samad tegevused nagu emale või isale. Näiteks on malemängu või jooksmist harrastavatel vanematel lihtsam lapsi sarnaste hobidega tegelema innustada. „Kui laps näeb, et emme vaatab telekat, aga lapsele ütleb, et tema peab malet mängima, siis on see lapse jaoks lausa ebaõiglane. Kui ema mängib ka malet, on see vahva ühine tegevus,“ selgitab teadlane. „Kui tahate, et laps liiguks, siis võtke ta trenni kaasa ja näidake, et see on tore,“ soovitab ta. Emad ja isad, kes tunnevad, et tahavad vahel ka üksi olla, võiksid Aru sõnul lastele selleks ajaks mõne huvitava tegevuse leida. Näiteks võiks aidata neil mõne põneva mängu käivitada.

Aeg kalli kaasaga

Selleks, et peres oleks kõik hästi, on Aru sõnul oluline vahel ka abikaasa või elukaaslasega kahekesi olla. Seda on vaja nii selleks, et üksteisega segamatult muresid ja rõõme jagada, kui ka lihtsalt üksteise seltskonna nautimiseks. „Siis võiks lastele teise tegevuse leida ja nutiseadmed kõrvale panna,“ soovitab teadlane. Ta selgitab, et lähedaste inimestega koos olemine on ajule väga hea, sest siis aju puhkab ja tal on mõnus olla. Kui aga kahe inimese vahele tuleb nutiseade, ei saa nad enam üksteisele keskenduda ega teineteist täie tähelepanuga kuulatagi. Sel juhul saab meie ajast nutiseadme aeg ja paarisuhtesse võivad tekkida soovimatud pinged. Kui siis vanemad üksteise peale pahaseks saavad ja karjumagi hakkavad, tekitab see lapses väga suurt stressi. Seda saaks ehk vältida, kui vanemad leiaksid aega päriselt kahekesi olemiseks.

Rutiin ei ole alati halb

Selleks, et paljude teiste toimetuste kõrvalt ka hobide, laste ja partneri jaoks aega leida, võiks Aru sõnul vahel appi võtta rutiini. „Kui õpime, kuidas iga nädal paar korda trennis või iga päev lapsega õues käia, siis on see väga hea,“ toob ta näite. „Siis ei pea mõtlema, kas viitsime täna õue minna, vaid on teada, et kell seitse õhtul tuleb ukse ees valmis olla.“ Sellise rutiini puudumisel võib aga juhtuda, et trenni ja jalutama jääbki minemata.

„Rutiin on ajus nagu automaatprogramm,“ selgitab Aru. „Kui meil on rutiin igal õhtul köögis nõud ära pesta, siis on see hea. Kui meil on aga harjumus laste peale karjuda, kui nad pahandust teevad, siis tuleks seda muuta. Rutiin ei ole halb ega hea, kuid kui seda oskuslikult kasutada, võib sellest saada pere sõber.“

Nõuandeid vanemale oma aja leidmiseks

  • Kui oled väsinud, siis võta aega lihtsalt olemiseks.
  • Võta ette mõni iluprotseduur.
  • Külasta massööri.
  • Proovi mõnda tegevust, mis tundub huvitav.
  • Liitu raamatuklubiga.
  • Mine teatrisse või kinno.
  • Osale keelekursustel.
  • Proovi mõnda uut treeningut.
  • Pea päevikut.
  • Proovi fotograafiat.

Enda vajaduste eest hoolitsemine ei ole isekas. Lapsele turvalise arengukeskkonna pakkumiseks on ema-isa kohus hoolitseda ka iseenda heaolu eest.

Kui leiad päevas vähemalt 30 minutit, mis kuuluvad vaid sinule, aitab see sinu tassi täita.

Loe, kuidas hoolitseda enda vajaduste eest ja olla seeläbi õnnelikum lapsevanem tarkvanem.ee/enda-vajadused.

Jaga
Kommentaarid