Kahe väikese lapse isa Rauno tõdeb, et uni on tema elus üliolulisel kohal. „Ma pean tõesti palju magama. Muidugi saan ka vähese uneajaga hakkama, aga see mõjutab mu tuju. Kui olen vähe maganud, ei ole ma hea isa ja partner ega salli ka iseennast. Uneaeg on meie peres pandud paika vastavalt iga pereliikme unevajadusele. Noorim läheb magama pool seitse õhtul, kolmeaastane läheb kaheksa paiku ja magab hommikuni. Meie abikaasaga läheme kümne ja üheteistkümne vahel. Meie erinevus on aga selles, et abikaasa on hommikuinimene, mina vastandina ei ole. Kui uneaeg nihkesse läheb, nii laste kui ka meie puhul, jooksevad kohe vead sisse. Uni ei tulegi, töömõtted võtavad võimust ja pea on pulki täis.“

Rauno jaoks on ideaalne unetundide arv 10. Miinimum, millega saab hakkama, on 6–7 tundi. „Kui lapsed on vanavanemate juures, saame abikaasaga oma unetunnid täis. Olen avastanud, et 15–30 minutit kestvad uinakud on samuti tõhusad. Pärast seda olen tunduvalt motiveeritum ja üldjuhul paremas tujus.“

Raunol on ka hea näide elust enesest, mis juhtub siis, kui magamine on tugevalt häiritud. „Teise lapse sünni eel elasime üürikorteris, kuna oma kodu ei olnud veel valmis. Ma ei saanud üldse magada – abikaasa vähkres voodis, kui last ootas. Kui laps sündis, siis vähkres tema meie voodis. Kolisin paariks kuuks diivanile, sest tundsin, et ei saa lihtsalt funktsioneerida, kui ma ei saa unetunde täis. Olen koba, midagi ei liigu, uimerdan. Olen parem mina, kui olen välja puhanud. Uues kodus kolisime kaasaga tagasi ühte voodisse ja kõik jooksis paika.“

„Uneta on süütenöör olematu ja plahvatan kergelt.”Illimar (36), 7-, 5- ja 2-aastane tütar

Kolme lapse isa Illimar vajab und üllatavalt napilt ja on hoopis hommikuinimene. „Mul ei ole oluline une pikkus, vaid rütm. Kui ma ei ärka tavapärases vahemikus kell 6.30–7.00, vaid näiteks liiga vara, siis tean juba ette, et olen pahur. Vastupidi kehtib samuti – kui liiga kaua magan, siis olen väsinud.“ Illimar läheb magama kell 11 ja vajab 6,5–7,5 tundi und.

„Kui keegi und segab, näiteks laps ärkab, siis olen terve päeva pahur. Süütenöör on olematu, plahvatan kergelt,” ütleb ta. Illimar leiab, et uni on ülioluline, sest lapsevanem peab saama välja puhata. „Mul on oma rituaal enne magama jäämist ja pool tundi enne uinumist ei ole ükski ekraan lubatud.”

Illimar mäletab perioodi, kui und oli vähe. „Kui majas oli beebi, siis und ei olnudki. Kõlkusin võimlemispalliga teleri ees ja suutsin kolme ööga ära vaadata kõik „Game of Thronesi” osad. Sellele järgnes periood, kui ma nägin hallutsinatsioone. Polnud hullu, peaasi et kaasa sai puhata,” lisas ta.

„Reageerin üle, kui und ei saa.“Henry (40), 7- ja 5-aastane poeg, 5-aastane tütar

Henry vajab väljapuhkamiseks 6–7 tundi und. Soovituslikku 8 tundi on tal keeruline täis saada ka siis, kui ei ole kohustusi ega segajaid. „Uni saab lihtsalt otsa,” ütleb ta. „Kui ma piisavalt und ei saa, olen päev otsa uimane, keskendumisraskustega, pinges ja reageerin üle iga olukorra peale, mida saaks tegelikult lahendada ka rahumeelselt. Uni on väga oluline,” lisab Henry.

Ajuteadlase Jaan Aru soovitused hea une jaoks

  • Mine iga päev magama umbes samal ajal, siis harjub aju kiiremini uinuma.
  • Maga nii kaua, et oled hommikul välja puhanud. Täiskasvanud vajavad 7–9 tundi und. Leia oma doos ja sea magamamineku aeg selle järgi.
  • Pool tundi enne und pane kõik nutiseadmed ja arvutid kinni. Need hoiavad aju üleval ja takistavad õigel ajal uinuda.
  • Ära tarbi õhtul kofeiini sisaldavaid jooke.
  • Pane vajadusel akna ette paksemad kardinad. On olemas ka rulood, mis teevad toa õhtul täiesti pimedaks.
  • Ära kasuta omaalgatuslikult unerohtu. Tavaliselt ei paranda need und, kuid rikuvad sinu aju ja elu. (Arsti ettekirjutusel võib rohtude tarbimine siiski vajalik olla!)
  • Kui sind segab vähkrev elukaaslane, siis lahutage voodid. Olge öösel teineteise vastu head, siis olete ka päeval paremas tujus.

Uni taastab meie keha kurnatusest, aitab lihastel ja luudel kasvada. Hoiab meie meeleolu positiivsena ja naha noorena. Hea ööune järel oleme me ka loovamad ja võimekamad. Meie tähelepanu ja keskendumine on parem ning see annab meile parema mälu.

Enda vajaduste eest hoolitsemine ei ole isekas. Lapsele turvalise arengukeskkonna pakkumiseks on ema-isa kohus hoolitseda ka iseenda heaolu eest.

Loe, kuidas hoolitseda enda vajaduste eest ja olla seeläbi õnnelikum lapsevanem tarkvanem.ee/enda-vajadused.

Jaga
Kommentaarid