Kristiinat võlus Toomase tahtejõuline nägu, väline edukus, lahkus ja lõputud komplimendid, ent muinasjutuline algus võttis peagi aina enam ohu märke näitavad mõõtmed, mehe kriminaalsus ja topeltsuhe vaid väike osa sellest... 

Kristiina meenutab üht järjekordset neile “tavaliseks” saanud seika. “Olid jõulud, mul oli rasedana angiin. Palavik 40 kraadi, käisin kiirabis ja lebasin liikumisvõimetuna voodis. Toomas oli aga veendunud, et teesklen haigust, ja viskas mind äkki taldrikuga. Taldrik tabas seina minu kohal, killud lendasid mulle krae vahele. Mul oli nii halb olla, et ei suutnud voodist tõusta. Tütred tulid siis ja koristasid kilde...”

Jaga
Kommentaarid