Laagrikogemus jäi napiks: laps helistas ja nuttis meeletult, minu emasüda murdus ega suutnud teda sinna jätta
“Mu toona kuuene poeg ei saanud poolt päevagi oma esimeses laagris olla, kui sain temalt äreva ja nutusegase kõne. Pakkisime asjad ja sõitsime talle järele,” meenutab Kaspari ema Liisa.

Liisa Olesk (35, pildil) kasvatab elukaaslase Reikoga (37) Tartus kaht poega – Kasparit (7) ja Martinit (6 k). Aasta eest oli Kaspar kuuene, juuli lõpus seitse saamas. Lasteaed oli lõppenud ja kool ootamas. “Minu väga sotsiaalne laps, kes tavaliselt võõrastega vabalt suhtleb, pidi minema Käärikule jalgpallilaagrisse. Minek oli sõpradest trennikaaslastega ja laager pidi kestma neli päeva,” meenutab Liisa.
Liisa ja Reiko tegid eeltööd ning selgitasid pojale, mis laagris toimub. Kaspar ootas seda väga, aga pesa tema sisse olid teinud veidrad hirmud. Ema lootis siiski nende möödumist ja laagri avapäeval saatis ema Kaspari bussile. Poiss istus sõbra kõrvale, lehvitas rõõmsalt ja sõitis ära.
Ei möödunud aga poolt päevagi, kui Liisa sai hüsteerilise kõne.