Uskumatu, kuid sellise mõttelaadiga on tänapäeval endiselt veel väga paljud inimesed, kelle meelest on lastega kodus olemine ja nende kasvatamine üksnes naiste kohustus ning mehed peavad leiva lauale tooma.

"Sul pole vist piisavalt head töökohta või ambitsiooni karjääri teha..."

Kuigi lapsehoolduspuhkusele jäämine lükkab kindlasti erinevad pakilised asjatoimetused kaugemasse tulevikku, ei tähenda lapsega koju jäämine sugugi eneseteostuse või -arengu peatumist. Vastupidi, kiirelt töörongilt korraks maha astudes võib tekkida hoopis uusi ja väga häid mõtteid tulevikus raha teenimiseks.

"Aga kus lapse ema siis on? Kas andsid talle lapsevaba päeva?

Beebiga toimetavad isad on üha tihemini esinevaks nähtuseks, ometi tekitab see vaatepilt inimestes vastupandamatut tungi pärida aru, miks lapse ema lapsega ei tegele või kus ta üldse on. Kummalisel kombel esitavad seda küsimust tihti ise lastega kodus olevad emad, kellel tõenäoliselt üheks suurimaks sooviks ise beebist vaba päeva saada.

"Vajad abi? Oled kindel, et ikka tead, kuidas...?"

Kuigi pealtnäha heasüdamlik küsimus, mis kantud soovist panustada ja aidata, tekitab see beebiga tegelevas isas põhjendamatult kahtlusi ning erinevaid küsimusi: kas ma paistan tõesti nii äpu välja, et mulle tullakse abi pakkuma? Miks eeldatakse, et mul pole aimu, mis ma teen? Ükskõik, kas küsimus käib mähkmete vahetuse, toitmise või millegi muu kohta, ole kindel, et esitad selle küsimuse tõesti sellisel juhul, kui näed, et isa vajab abi. Muul juhul ohja soovi targutada ja õpetada.

"Lapsega koju jäämine on kergema vastupanu teed minek!"

Taolise mõtteavaldusega käivad tavaliselt kokku laused selle kohta, kuidas lapsega kodus olles avanevad piiramatud võimalused raamatuid lugeda, telekat vaadata ja logeleda. Ning suure tõenäosusega pärinevad need inimestelt, kellel lapsi pole. Kõik, kel lastega vähegi kokkupuuteid, teavad, et lapsega kodus olemises midagi kerget küll pole. Pisikeste siputavate, oksendavate, karjuvate ja kakavate olenditega päevade kaupa koos viibimine on tõeline väljakutse.

"Raudselt tahad tegelikult tööle tagasi minna!"

Juhul, kui selleks vajadus tekib, siis kindlasti. Aga lapsega kodus olemine on rikastav kogemus, lisaks saan toetada oma naist, kellega oleme teinud võrdsetel alustel kokkuleppe, kumb lapsega kodus on. Mitte pole keegi kedagi millekski sundinud. Näha esimesi naeratusi, käputamisi, samme on hindamatu.

"Läksid sa vähemalt midagi õppima?"

Sarnaneb natuke karjääriteemalisele küsimusele ning tuleb inimestelt, kelle jaoks lapsega koju jäänud inimene on lootusetu juhtum ning väärib maha kandmist. Nende meelest lunastaks sinu lootusetust veidigi see, kui oled lisaks lapse kasvatamisele võtnud sihiks vähemalt veel ühe kõrghariduse omandada ning oma õiguspärane koht karjääriredelil sisse võtta, kui naine on "oma õigele kohale" tagasi tulnud.

"Küllap on lõbus olla ainus kukk kanakarjas"

Selline onuheinolik lause tuleb eranditult lastetutelt meestelt. Mõeldud on erinevate beebigruppide kohtumisi ning beebivõimlemised, -ujutamised ja muud sääraseid tegevused. Vihjatakse sellele, kuidas beebiga kodus olevatel naistel pidavat põnev olema, kui meesterahvas nende sekka satub ning kindlasti saab mõnele üksikemale silma teha. Tegelikkuses püüab sellistes kohtades igaüks oma beebiga hakkama saada, mõtlemata millelegi muule.

"Kodus titega passivad isad on lihtsalt tasuta lapsehoidjad"

Pealiskaudsemat mõtteavaldust on keeruline välja mõelda. Lapsega kodus oleva isa õlal lasub kohustus ja vastutus oma perekonna eest hoolt kanda ning üheks selle vormiks on panustada selle lapse kasvatamisse, kes siia ilma on toodud. Ema tegi sünnitamisel ära enneolematult raske töö, mistõttu tuleb see puust ette ja punaseks teha, et lapse kasvatamine pole üksnes tema töö.

"Kodus titega passivad issid ei oska koristada ega süüa teha"

Täielik vale. Mehed võivad oma süstemaatilise mõtlemise ja ratsionaalsuse tõttu olla tunduvalt efektiivsemad koduhoidjad kui naised. Eriti hästi on aga siis, kui peres jagunevad ülesanded võrdselt partnerite vahel, ilma liigitamata üht või teist ülesannet "naise tööks" või "mehe tööks". Tuleb töötada nagu meeskond!

"On see sinu laps või?"

"Is that your kid?"
This one worries me. The thought of some rando raising an alarm because they think they’re doing the right thing is a nightmare. An understandable one if that person really thought they were doing the right thing. But my kid is a spitting image of me. Get yourself together if you can look at my daughter then look at me and seriously not see the resemblance.


"Kuidas su naine sulle midagi sellist teha sai?"

Taaskord tuleb selline lause inimestelt, kellel ilmselt lapsi pole.

"How could you make your wife do that?"

This one always shocks me a little. My marriage isn’t like that, where one person can make the other do anything. So it’s startling that more than one person I’ve encountered in the last four years apparently thinks that that’s possible. Or even probable. These people just get a nod as I figure out how to get away.

Some sort of comment about me "not contributing."
I’ve heard this once or twice and it’s once or twice too many. People who have said it are literally watching me take care of my kid. And to toot my own horn a little, my kid hasn’t ever broken a bone or gotten lost in a store (definitely just jinxed myself with this). She’s never missed a meal and, at 4 1/4, she still loves her nap. Not to mention I still have an income. What else is contributing if not for that?

allikas: cafemom

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid