Mehi huvitab ainult sport

Sport on mänginud mehelikkuse määratlemisel enam kui 2000 aasta jooksul suurt rolli, kuid sellegipoolest ei tohiks seda vaadelda kui ainsat mehelikkuse mõõdupuud. Juba vanad kreeklased ja teised vanad tsivilisatsioonid osalesid spordis, et näidata, mida nende keha ja selle kaudu tõeline mees teha suudab. Aga mida sport mehega täpselt teeb? Ühel juhul on spordi ja vigastuste vahel ilmne seos. Ekstreemsemas näites vaatame näiteks ragbit, kus mees võib esimesel treeningul saada selliseid vigastusi, mis jäävad kogu eluks. Teised spordialad ei pruugi füüsise mõttes olla nii karmid, kuid vaadates pensionieas sportlasi, võib näha, et see on kehale karm katsumus.

„Teiselt poolt võib paljude spordialade keskkond säilitada ebaterve suhtumise ja käitumise nii naiste kui meeste suhtes“, kuna sport põhineb ideel domineerida ja see loob konkreetse viisi suhestuda maailmaga meie ümber. Mis omakorda viib sarnase suhtumiseni nendes eluvaldkondades, kus seda ei peaks olema, näiteks paarisuhtesse. See psühholoogiline stress tuleneb asjaolust, et spordis mehelikkuse demonstreerimine nõuab sportlastelt oma keha kasutamist staatuse pideval õigustamisel võidu kaudu. Selline tsükkel nõuab osalejate agressiivsust - eeldatakse, et ka kõige edukamad sportlased kaitsevad oma saavutusi ja on valmis võitlusse asuma uute väljakutsujatega.“

Spordi positiivne külg on füüsiline treening, kus meie keha on kui projekt, mida kujundame erineval viisil, kuid eesmärk on sarnane - saada midagi paremat. Enese arendamine on normaalne vajadus, kuid küsimus on selles, kuidas me seda teeme. Kui millegi tegemise juures on võit ainuke kriteerium pingutamiseks, siis ei saa kanda sama üle oma elu teistesse valdkondadesse. Paljude jaoks on sport ainus viis näidata, et ollakse mees. Aga läbiviidud uuring näitas, et 64,5% meestest arvas, et huvi kultuuri vastu ei muuda neid vähem mehelikumaks ning 34,4% vastanutest pidas huvi spordi vastu mehelikumaks.

Võime märgata huvitavat suundumust, kus näiteks teatrikülastajate hulgas on küll palju mehi, kuid peamised külastajad on siiski naised. Korvpallur, telesaate Naabrist Parem 2020 võitja ning õpi-ja seiklushimuline ettevõtja Kristjan Keres räägib oma kultuuriüritustel käimise harjumustest ja valikutest: “Kultuuriüritusi külastan keskelt läbi mõned korrad poole aasta jooksul. Eriti naudin kontserte ja teatrietendusi. Need toovad ellu uut hingamist ja värskeid ideid! Kahjuks ei tee ma seda veel nii tihti kui sooviksin, kuid see on harjumus, mida tahan oma elus rohkem arendada.”
Kristjanile meeldib üritustel käia ka koos oma kaasaga: “Üritustele mineku otsus on sageli vastastikune. Sõltub sellest, kumb mis üritusele enne peale satub ning teisele idee välja pakub. See annab suhtele toreda tasakaalu!“

See, kuidas mehed kultuuri tajuvad, on ajas muutunud, kuid mehelikkuse määratlemisel on sport endiselt esikohal. Kui mees vaatab jalgpallivõistlust, ärkab temas hasart, kuid see ei tähenda, et teatrietendus ei saaks sama teha. Mehed pole huvitatud ainult spordist, vaid ka maailmast tervikuna. Peamine erinevus on selles, et nad kalduvad selle poole, mida näevad peegeldumas iseendas.
Kui võistlus on meeste elu moto, siis sport on hästi veedetud aeg, kuid samas võib kultuur olla heaks alternatiiviks. Peamine on see, et ei sport, kultuur, loodus ega muu tegevus (või kõik koos) ei peaks olema mehelikkuse mõõdupuu, vaid me peaksime olema meie ise – need, kes oma ja lähedaste heaolu eest hoolitsemises leiavad oma koha ja tegevuse, läbi mille olla mehelik ja tugev.

Hoolimine teeb mehe tugevamaks. Oleme 60 aastat jälginud mehelikkuse arengut ning oma kampaaniatest toodeteni tähistab Dove Men+Care tänapäevast mehelikkust ja näitab, et tõeline jõud peitub hoolimises.