Kas teadsid? Need on parimad asjad, mida saad sel suvel oma lapse heaks teha

Eesti suvi on meiega sel aastal üle ootuste helde olnud – oli õigel ajal ukse taga ega jäänudki hiljaks. Ei näita praegugi vaibumismärke. Jätkuv soojalaine on kaasa toonud selle, et soovime veeta suurema osa ajast lastega õues või rannaliival. See omakorda tähendab ainult üht – kuidagi ei saa üle ega ümber ka päikesekaitsest.

Tõsi, päikesekaitse võib valmistada väikelaste vanematele parajat peavalu. Võtab ju esiteks kreemi pealekandmine teinekord terve igaviku – iseäranis paksu konsistentsiga kreemidega, mis ei taha kuidagi nahka imenduda. Küll satub kreem lapsele silma, siis sinu riietele. Rääkimata judinaid tekitavast kooslusest – kreemine keha ja rannaliiv –, millega kipub meil kõigil olema armastan-vihkan suhe. Ka mütsist ega prillidest ei taha lapsed teinekord mitte kui midagi kuulda, mistõttu peab nuputama viise, kuidas saada laps nende soovimatute kaaslastega rahu tegema ja sõbraks. Loetelu võiks jätkuda.

Samal ajal teame kõik, et lapse nahk on erakordselt tundlik. Ka on esimesel eluaastal beebide kehatemperatuuri reguleerimine ebastabiilne. Seetõttu peame kõigist neist ponnistustest hoolimata laste päikesekaitset väga oluliseks. Seda enam, et spetsialistide sõnul kipub päikesekahjustus olema kumulatiivne. Teisisõnu, kahjustused kujunevad välja pikema aja jooksul ja võivad halvimal juhul viia tulevikus isegi nahavähini. Arvatakse nimelt, et suurem osa päikesekahjustusest toimub tavaliselt just esimese 18 eluaasta jooksul ja selleks ajaks, kui saame täisealiseks, on suurem kahju paraku juba tehtud.

Kas teadsid, et ...

... päikesepõletuseks piisab ei sugugi rohkem kui 15 päikese käes veedetud minutist. Selleni, et nahk näitaks põletuse tegelikku ulatust, võib minna aga isegi kuni 12 tundi.

Mida teha?
• Püsige varjus
Nagu juba öeldud sai, on lastel, eriti beebidel, väga tundlik nahk. Alla kuuekuustele beebidele päikesekaitsekreeme ei soovitata. Samal ajal tuleks hoida neid siiski päikese eest nii palju kui võimalik. Vankrid ja telgid blokeerivad aga ainult ligikaudu 50% kiirtest. Seega võiks kasutada spetsiaalset UV-kaitsega vankritekki, mida saab ühtlasi kasutada rannatekina. UV-kiired on muuseas kõige tugevamad lõunasel ajal (kella 12–15). Seega vältige võimalusel sel ajal kokkupuudet päikesega.

Selle ookeanirohelise vankriteki leiad siit.

• Kandke päikeseprille
Peale selle, et pere pisemad näevad päikeseprillidega üdini muhedad ja armsad välja, kaitseb see ennekõike nende silmi UV-kiirte eest. Vali välja selline prillipaar, mis lubab 100% UV-kaitset – nii UVA- kui ka UVB-kiirguse eest. Ei tasu arvata, et päikeseprille tehakse ainult juba paariaastastele lastele. On prille, mida saab kasutada juba beebieast peale. Tasubki meeles pidada, et mida varem lapses üht või teist harjumust juurutada, seda hõlpsamini edeneb selliste hädavajalike, aga laste jaoks sageli mingil hetkel tüütuks muutuvate aksessuaaride kandmine ka tulevikus.

Need stiilsed beebidele mõeldud päikeseprillid leiad siit.

• Mütsid pähe
Kuigi kuum ilm ja müts ei näi esmapilgul just kõige paremini kokku sobivat, on oluline siiski lapsele suvemüts pähe panna, et kaitsta sellega tema pead ja silmi päikese eest. Hea oleks, kui müts oleks ühtlasi UV-kaitsega – eriti beebidel. Mõnele lapsele ei pruugi muidugi mõte mütsikandmisest sugugi meeldida. Samas jällegi – mida varem laps mütsi kandma harjutada, seda tõenäolisemalt teeb ta seda ka tulevikus suurema trotsita või suisa vabatahtlikult. Väga oluline on siinkohal eeskuju – jutt peakatte kandmise olulisusest mõjub kahtlemata märksa veenvamalt, kui kannate seda ka ise.

Selle päikesekaitsega suvemütsi leiad siit.

• UV-kaitsega riided
Öeldakse, et kõige parem päikesekaitse on ikkagi riided. Hoolas tasub olla seejuures materjali valikul. Tihedakoeline riie aitab päikesevalgust peegeldada. Randa või basseini minnes tasub laps riietada tavalise trikoo asemel aga hoopis UV-kaitsega ujumissärki.
• Ära unusta kreemi uuesti peale kanda
Päikesekaitsekreemi peaks üldiselt nahale kandma juba 15–30 minutit enne õueminekut. Ühest pealekandmisest aga ei piisa, vaid kreemikihti tuleks päeva vältel uuesti värskendada. Reeglina tuleks seda teha iga tunni-kahe tagant. Meeles tasub pidada sedagi, et veekindlad päikesekaitsekreemid on küll head, sest need ei lase kreemil silma joosta, aga samas tasub teada, et ükski kreem pole päriselt täielikult veekindel. Seega tuleks uus kreemikiht peale kanda ka alati pärast vees käimist.
• Ole eeskujuks
Nagu sai juba põgusalt öeldud, töötab kõige paremini ikka eeskuju. Kanna kindlasti ka ise nii päikesekaitsekreemi, päikeseprille kui ka mütsi.

Kuidas teada, millist kreemi valida?

Lookas, värvilisi kreemipotsikuid täis poeleti ääres on kerge kimbatusse sattuda, millist kreemi siis ikkagi lõppude lõpuks valida. Mida jälgida?
• Vaata SPF-faktorit. Oluline on teada, et ükski päikesekaitsekreem ei kaitse päikese eest 100%. Suurem SPF-faktor pakub muidugi mõista paremat kaitset, kuid näiteks faktorite 30 ja 50 vahel ei ole tegelikkuses väga suurt erinevust – kui SPF 30 pakub kaitset 96,6%, siis SPF 50 98%. Vahe on seega ainult pisut rohkem kui 1%. Sageli eksivadki inimesed selle vastu, et arvavad, et SPF 50-ga ei saa nendega midagi juhtuda. See ei ole nii. See, millist SPF-faktorit oleks õige kasutada, sõltub ennekõike just vanusest ja nahatüübist. Beebidele ja väikelastele sobib kas SPF 30 või 50.
• Jälgi, et kreem kaitseks nii UVA- kui ka UVB-kiirguse eest. Teame, et SPF on lühend päikesekaitsefaktorist ja pakub kaitset UVB-kiirguse eest. Vähem teatakse, et peale UVB-kiirguse on olemas ka UVA-kiirgus. UVA-kiirgus tungib kõige sügavamatesse nahakihtidesse. Kuigi nahapõletust see ei tekita, võib see siiski põhjustada nahakahjustusi.
• Beebil kasuta füüsilise päikeseblokaatoriga kreeme. On olemas nii füüsilise kui ka keemilise päikeseblokaatoriga kreeme. Neist esimesed sisaldavad naha pinnale jäävaid osakesi ja peegeldavad päikese tagasi juba enne kiirte nahale jõudmist. Sellised kreemid sobivad kasutamiseks just beebidele. Seega järgmine kord, kui nahale jääv valge kiht, mis ei taha kuidagi imenduda, sulle jälle tuska valmistab, tuleta endale meelde, et see tähendab ka sellevõrra paremat kaitset.

• Jälgi kreemi mõju loodusele. Toimele lisaks on oluline mõelda sellele, et me oma valikutega niigi üha hõrenevasse osoonikihti auke juurde ei tekitaks. Vali seega looduslik kreem, mis ei sisaldaks mikroplasti või nanoosakesi ja oleks pakendatud jätkusuutlikult.

Päikesekaitsepiim, -sprei või -pulk?

Sageli tuntakse muret selle üle, kas päikesekaitsepulgad või -spreid on ikka sama efektiivsed kui kreemid. Tegelikult pole vahet, kas kasutada kaitsekreemi, -piima, -spreid, -geeli või -pulka – oluline on ikka ennekõike SPF-i number ning see, et kaitsekreem kaitseks samal ajal UVA- ja UVB-kiirte eest.

Eks igal tootel ole omad eelised. Päikesekaitsespreid on hea kasutada liivarannas, sest see on väga kerge ega jää nahal kleepuvaks. Päikesekaitsepiim sobib hästi ujuma minnes, kuna on vee- ja higikindel ega tilgu silma (PS! Pärast ujumas käimist tasub siiski alati uus kiht kreemi peale kanda). Kõrvadel, ninal ja põskedel on eriti hea abiline mineraalsete filtritega lõhnatu päikesekaitsepulk.

Uudista lapsesõbralike päikesekaitsetoodete kohta lähemalt siit.