Uuringu põhjal selgus, et enneaegseid lapsi sünnib kõikidest maakondadest kõige enam Ida-Virumaal, kus see näitaja oli 5,9%, samal ajal kui kogu Eestis on enneaegseid sünde keskmiselt 4,9%. Ida-Virumaal sündinud lapsed eristuvad ka sünnikaalu poolest – keskmiselt on see 125 g väiksem kui teistes Eesti maakondades. Samuti on idavirumaalaste hulgas rohkem alla 2500-grammise sünnikaaluga lapsi.

Uuringu ühe autori, Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu kaasprofessori Hans Orru sõnul on enneaegsus ja väike sünnikaal oluline riskitegur, mis võib hiljem põhjustada eri haigusi, sh kroonilisi hingamisteede ja südameveresoonkonna haigusi, arenguhäireid, diabeeti ja metaboolset sündroomi. „On teada, et sünninäitajad võivad inimese tervist tema hilisemas elus mõjutada ja teadaolevalt on idavirumaalaste tervis mõnes aspektis halvem kui mujal Eestis,“ tõdes Orru.

Sünninäitajate peamised mõjutajad

Sotsiaal-demograafilisi andmeid vaadates ilmnes, et sünninäitajaid mõjutas kõige enam ema vanus – mida vanemas eas sünnitatakse, seda suurem on enneaegse lapse sünni võimalus. Samuti olid tähtsal kohal ema haridus (madala haridusega on risk suurem), rahvus (mitte-eestlastel on risk suurem) ja tavategevusala (töötavatel emadel on risk väikseim).

Tugevat mõju avaldavad sünninäitajatele ka keskkonnategurid, sealhulgas õhusaastatus. Tihedam kokkupuude eriti peente osakestega esimesel trimestril (1.–13. rasedusnädal) suurendas enneaegsuse riski ja raseduse kolmandal trimestril (28.–40. rasedusnädal) väikese sünnikaalu riski, kusjuures mõju sünni­kaalu vähenemisele ilmnes vaid Ida-Virumaal.

Teadlased keskendusid eraldi ka põlevkivisektorile kui ühele peamisele tööstusharule Ida-Virumaal. Juht-kontrolluuringus ilmnes, et enne­aegsuse ja madala sünnikaalu risk (väljendatud šansside suhtena) on põlevkivitööstusest 10 km raadiuses elavatel rasedatel vastavalt 2,5 ja 3,2 korda suurem kui kaugemal elavatel naistel ning halbu sünni­näitajaid on seda rohkem, mida lähemal tööstusele elatakse.

Hans Orru sõnul tuleb olukorra parandamiseks jätkata õhusaastatuse vähendamist ja suurendada inimeste teadlikkust keskkonna mõjust tervisele. „Ilmselt pole paljud emad mõelnudki, et keskkond võiks laste sünninäitajaid mõjutada. Naistearstid ja ämmaemandad peaksid piirkonna rasedaid kogu raseduse vältel hoolikamalt jälgima ja andma soovitusi, kuidas vähendada kokkupuudet eri riskiteguritega,“ rääkis Orru. Veel olulisemaks peab ta aga elukeskkonna parandamist Ida-Virumaal. „Üks hea võimalus on õiglane üleminek Euroopa rohelisele kokkuleppe raames. Ent õiglane üleminek tuleks kujundada selliseks, et see aitaks kaasa ka tervise edendamisele, krooniliste haiguste ennetamisele ja tervisealase ebavõrdsuse vähendamisele Ida-Virumaal,“ loetles Orru.

Terviseameti nõuniku ja projektijuhi Märten Luki sõnul peaks elukeskkonna parandamine olema erinevates arengu- ja tegevuskavades selgemini lahti mõtestatud. Samuti tuleks elukeskkonna kvaliteedi aspekte veelgi enam arvestada piirkonna ruumilisel planeerimisel, näiteks uute tööstusettevõtete rajamisel või olemasolevate laiendamisel.