Caty (27) ja Siim (29) alustasid poja sõimega harjutamist, kui põnn oli poole­teisene. Emale ei tulnud otsus väga raskelt, kuna ta on algusest peale uskunud lasteaia arendavasse ja positiivsesse mõjusse. “Ta on meie ainukene laps ja mulle oli oluline, et ta saaks omavanustega koos mängida ja sotsialiseeruda. Samas tundsin, et olen ise väsinud kodus olemisest, igatsesin tööle­minekut,” räägib Caty. Ta tunnistab valehäbita, et kuigi mõnele emale sobib aastaid kodus lapsi kasvatada, siis tema nende hulka ei kuulu.

Peagi sai ema aga aru, et harjutamist vajas lapsest enam hoopis tema ise. "Leidsin end korraga kõhkluste ja hirmu keskelt, vahel tundsin end lausa halva emana, et viin oma lapse kodust ära võõrasse kohta"