1. Vanalinnas elamist toetavate funktsioonide hoidmine ja püsielanikkonna suurenemiseks tingimuste loomine

Elanikkonna olemasolu on äärmiselt vajalik, et vanalinn püsiks elava asumina, mitte ei muutuks vaid turistidele mõeldud külastuskeskuseks. Vanalinna püsielanikkond on juba vähenenud kriitilise piirini, asumi haldamisel ja arendamisel tuleb esikohale seada selle elatavuse hoidmine, mitte turismi, meelelahutuse või äritegevuse edendamine.

Teeme ettepaneku, et asutuste väljakolimisel vanalinna hoonetest ei müüdaks neid hotellide, ööklubide jms loomiseks, vaid et linn hoiaks ja omandaks vanalinnas kinnisvara, et luua juurde eluruume, kauaoodatud munitsipaallasteaia ning muid kohalikku elu toetavaid funktsioone. Sama eesmärgi nimel tuleb jätkuvalt tegeleda ka öörahu tagamisega ja lühiajalise rendi reguleerimisvõimaluse loomisega.

2. Vanalinna ligipääsetavuse parandamine

Vanalinn on väga raskesti ligipääsetav ja läbitav jalgsi, ratastooli, lapsevankri või jalgrattaga. Vanalinna ei ole lihtne tulla, sest see on pea igast küljest ümbritsetud neljarealise sõiduteega, ülekäigud on harvad ja enamik neist on ebamugavad. Vanalinna ja selle ümbruse ligipääsetavuse parandamine on oluline nii piirkonna elatavuse kui ümbritsevate asumitega sidususe suurendamiseks, et tallinlastel oleks mugav vanalinna kohvikusse ja kontserdile tulla ning turistidel oleks võimalik vanalinnast ka ümbritsevatesse piirkondadesse hajuda.

Kiireima lahendusena tuleks vähendada vanalinna ümbritsevatel teedel piirkiirust 30 km/h ja luua tihedamad ülepääsud liiklusväiladest. Samuti on väga oluline vanalinnasiseste kõnniteede parandamine, mis on suures osas ikka veel kaetud logisevate nõukogudeaegsete plaatidega ja ääristatud kõrgete äärekividega.

Suuremate ruumiliste muudatuste läbiviimiseks vanalinna ümbritsevas ruumis on Tallinna linnaplaneerijad koostanud palju häid lahendusi (nt Skoone struktuurplaan, peatänava projekt, läbipääsud Falgi tee ja Toompea tänava alt) – praegune turismivaene aeg on ideaalne, et neid ellu viima hakata.

3. Tallinna muinsuskaitses nõustamise ja kaasamise võimekuse suurendamine

Tallinna muinsuskaitse osakonna alamehitatus on ammune probleem. Vajadus suurema nõustamise ja abi järele ehitusküsimustes ilmnes teravalt ka hiljutises vanalinna sotsioloogilises uuringus. Kuigi vajadused oleks laiemadki, on esimene ettepanek võtta muinsuskaitse osakonda tööle insener-nõunik, kes aitaks hoonete omanikke nõustada ja konsulteerida tehnilistes küsimustes. Riigi muinsuskaitses on inseneride nõustamine paljusid omanikke ja ehitisi aidanud, linnas on samasuguse teenuse järele samuti suur vajadus.

Lisaks võiks linn hakata korraldama vanalinnas iga-aastaseid teavituskampaaniaid-infopäevi, et kiiresti vahetuvad kinnisvaraomanikud oleksid paremini kursis muinsuskaitseliste ja muude linna nõuetega vanalinnas.

Olete oodatud osalema 13. augustil kell 15–17 Raekoja platsil peetavatel vanalinna päevade mõttetalgutel „Tänane unistus, homne reaalsus”.

Eestlased on ikka teinud suuri asju talgute korras. Nüüd teeme seda mõttetalgutel – see on hea formaat sünergia tekkeks ja huvitatud osapoolte kokkuviimiseks.

Koroonaviiruse loodud olukord annab võimaluse (ümber)mõtestada vanalinna. Tühjad tänavad ja hotellid, suletud ärid, kohvikud ja muuseumid – milline on tulevik? Et vaktsiinidki ei pruugi taastada pandeemia-eelset olukorda, tasub pigem otsida uusi võimalusi. Kriisikavade tegemise kõrval on praegune aeg ka unistamiseks ideaalne: mis VÕIKS vanalinnas veel olla? Millega VÕIKS täita need tühjad tänavad ja ruumid? Millised tegevused VÕIKSID vanalinna tänavatele tuua taas melu ja püsiva elu? Mis VÕIKS tuua inimesed tagasi vanalinna? Milline VÕIKS olla meie kõigi unistuste vanalinn?

Jaga
Kommentaarid