Maria blogi: minu laps laagrisse ööseks ei jää, ma ei ole selleks lihtsalt valmis!

Kui varasematel aastatel pole ma kunagi pidanud pead murdma, kuidas suurema lapse suve sisustada, siis tulevikus saab see järjest rohkem teemaks. Ühest küljest oli elu selles vallas kunagi kergem, sest kui meie pidime abikaasaga tööl olema, siis laps sai lasteaias käia. Seega ei pidanud me muretsema, kas ta on hoitud ning tema eest on hoolitsetud.

Siis sündis väiksem ja oli mure teistmoodi lahendatud - sai koos olla. Olime kogu aeg kolmekesi kodus. Issi pidi küll tööl edasi käima, aga see ei seganud üldse meie puhkamist. Lisaks sündis pisem harukordselt heal ajal - koroonakriis oli just alanud, kui mina viimaseid nädalaid rase olin.

Loomulikult oli see üldiselt frustreeriv aeg, aga samas ei pidanud ma tegema lapse kõrvalt tööd. Saime lihtsalt olla. Suvi möödus eelmisel aastal rannas olles ja ka tänavu läheb nii. Ainukene erinevus on selles, et nüüd läheb vanem laps esimest korda laagrisse, et saada aru, kuidas see talle ja meile sobib.

LOE KA: Laagrikogemus jäi napiks: ta helistas ja nuttis meeletult, ma polnud nii hüsteerilist nuttu varem kuulnudki

Minu jaoks on mu esmasündinu siiski alles beebi, ja kuigi ta pole enam ammu lasteaianimekirjas ning alustab sügisel kooli, siis on ta siiski minu silmis pisike. Laagrisse ta seega ööseks ei jää. Ma ei ole selliseks asjaks ise veel valmis. Tahan oma kullakesi enda kaitsva tiiva all hoida.

Küll aga uurin juba ennatlikult, kuidas oleks võimalik last laagri jaoks ette valmistada - õiged jalanõud, nimeline korralik veepudel, müts ja riided, et lapsel oleks olemas varustus aja veetmiseks. Loodetavasti saadetakse ka nimekiri asjadest, mida on mõistlik kaasa panna. Eks ma natuke ikka muretsen, kas veepudelite täitmist jooksvalt jälgitakse või meenutatakse vee tarbimise olulisust selle palavaga.

Ühest küljest arvan, et laagris käimine on lapse jaoks hea võimalus luua sotsiaalseid suhteid eakaaslastega. Võimalik, et ta kohtab seal näiteks oma tulevasi koolikaaslaseid. Samas on see ka samm iseseisvumise teel. Olen isegi mitu korda oma elus laagris käinud ja kuna olin vanem, siis sain seal ka ööbida.

Minu jaoks oli see päris tore kogemus. Sain uusi sõpru ning palju värskes õhus liikuda. Järelvalve oli olemas ning sai õpitud muudki kasulikku. Samas sain ka teada, et ma olen üsna kangekaelne inimene ning pidin reeglite järgi painduma - see ei meeldinud mulle kohe üldse. Ent eks see ole paratamatus. Ühiskonnas või seltskonnas on reeglid kehtestatud siiski ohutuse ja heaolu tagamiseks. Paratamatult tuleb neist kinni pidada, kui tahad olla selle ühiskonna või seltskonna liige.

Minu lapsed on sama kangekaelsed kui mina ja loodan vaid seda, et nad on valmis avatud meelega seiklusesse sukelduma. Ma isegi ei kahtle, et ta on kuulekas. Kambamentaliteet on lastel väga tugev ning kui kodus üle rääkida, kelle sõna tuleb kuulata, siis saab kõik mõnusalt laabuma. Panen lapsele igal hommikul käele ka nutikella, et ta vajadusel mulle helistada saaks.

Teisalt aga on laagrites käimine mõttekoht. Sõltuvalt laagrist, on nende hinnad ka erinevad. Minu laps läheb nädalaks tavalaagrisse ning selle maksumus viie päeva tegevuste eest on 100 eurot. Samas on olemas ka muid laagreid, mis on seotud lapse huvidega ja nende nädalane maksumus jääb 200-300 euro vahele. Samas need ei sisalda ööbimist.

Tulevikus tuleb hoolega läbi mõelda, kus laps suvel on. Mina pean tööle tagasi minema, pisem saab olla sel ajal turvaliselt lasteaias, aga suurem? Ei ole ju mõeldav, et ta üksi kodus oleks sel ajal. Üks variant on kindlasti abikaasaga vaheldumisi puhkamine. Niiviisi saame ära katta umbes kaheksa nädalat suvest, aga vaheaeg kestab ju kauem.

Meie mõlema vanemad käivad tööl ja seega ei saa me last suvevaheajaks nende juurde saata. Parimal juhul saab teha nii, et nädala on laps minu vanemate, nädala mehe vanemate pool ja nädala laagris. Ent ka siis on laps ikkagi nädala jagu üksi.

Mustem stsenaarium on see, kui laste vanavanemad puhkavad samal ajal kui mina või abikaasa ning seega nende abi kasutada ei saa. Siis on järsku neli nädalat sellist perioodi, kus laps peaks üksi kodus olema. Suuremas vanuses see kindlasti probleem pole, aga vanuses 8-12 ikka on küll. Neli laagrit suvel tähendab minimaalset 400 eurot kulu. Kui laps läheb vähemalt ühte hobilaagrisse, siis on see kulu suve peale 600 eurot.

Tuleb tunnistada, et see pole just igale lapsevanemale taskukohane. Eks lapse kooli minemisel tulebki panna algus uuele kulureale pere eelarves - reisid ja laagrid.