Filmikunsti sünniks loetakse 1895. aasta 13. veebruari, mil vennad Auguste ja Louis Lumière patentisid maailma esimese kinematograafi ja sama aasta 19. märtsil lindistati sellega esimene filmimaterjal. Kaadrid näitasid töölisi lahkumas Lumière'i tehasest. Suuremad filmiseansid toimusid sama aasta 28. detsembril, kui väikese tasu eest näidati kõigile huvilistele liikuvaid pilte Pariisis Grand Café keldriruumis. Seda kuupäeva loetakse ka filmikunsti sünnipäevaks. Näitamisele tuli 10 lühikest filmi. Iga film oli ligikaudu 40–50 sekundit pikk.

Kõigest aasta hiljem demonstreeriti Lumière'ide kinematograafi Tallinna vanalinnas Suurgildi hoones, kus praegu asub Eesti Ajaloomuuseum. Publik oli uuest leiutisest suures vaimustuses. Nii suures, et filmiseanssi tuli lähiajal korrata.

Aastal 2012 tähistas Eesti film väärikalt oma 100. aastaringi täitumist. Terve sajand Eesti filme! 1912. aastal pani Eesti filmikunstile aluse noor fotograaf Johannes Pääsuke, kes filmis oma isetehtud kaameraga Sergei Utotškini lendu Tartu kohal, mis leidis aset 27. ja 28 aprillil. Umbes samast ajast on pärit ka Estonia filmi kroonika „Vaateid Võrumaalt”, mille autoriks samuti Pääsuke. Kahjuks pole kumbki teos säilinud.

Esimeseks Eesti mängufilmiks loetakse komöödiat „Laenatud naene”, mis filmiti Tallinnas 1912. aastal. Esilinastus toimus kõigest aasta hiljem. Film on 12 minutit pikk ja filmis on näha mitmed tuntud vanalinna paigad (nt Snelli park, Paks Margareeta, Patkuli vaateplatvorm, isegi vana Balti jaama hoone). Pikka aega arvati, et film on hävinud. Huvitav on asjaolu, et 2014. aastal avastati film Vene filmiarhiivist Gosfilmofondist Moskva lähedalt. Aastal 2017 taastas filmi Mart Sander. Tema helindatud, vahetekstidega täiendatud, koloreeritud ja õigeks korrigeeritud kiirusega versioon on 22 minutit pikk. Filmi sai näha Lühikese Jala väravatornis, mis kuulub Tallinna Linnamuuseumi filiaali Kiek in de Köki kindlustustemuuseumi alla. Ja kindlasti saavad huvilised filmile pilgu heita ka tulevikus.

Tallinna vanalinn ei ole olnud ainult „Laenatud naese” võttekoht, vaid on täitnud võttepaiga rolli väga paljudes Eesti filmides terve sajandi jooksul. Pealinna tänavatel ja hoonetes pole üles võetud ainult kodumaiseid filme, näiteid võib tuua ka nõukogude ajast. Filmiti Tallinna vanalinnas ju NSVLi film „D'Artagnan ja kolm musketäri” (1979) – filmis on näha mitmeid tuntud vanalinna paiku. Teost saatis suur edu. Isegi tänapäeval leidub vene turiste, kes soovivad teada, kus kohas on üks või teine armastatud NSVLi film üles võetud. Ei saa märkimata jätta ka 1981. aasta NSVLi filmi „Sherlock Holmesi ja doktor Watsoni seiklused: Baskerville'ide koer”. Filmitud on Hobusepea tänaval, Glehni lossis ja Maarjamäe lossis. Samuti Andrei Tarkovski sürrealistlikku ulmefilmi „Stalker” (1979), mille mõned stseenid on üles võetud Rotermanni kvartalis ja Kultuurikatlas. Filmi auks ja meenutuseks kannab Rotermannis üks tänav nime Stalkeri põik.

Mosfilm, Lenfilm ja paljud teised NSVLi filmikompaniid on meie kodulinna tänavatel üles võtnud filme, millest on saanud kultusfilmid ja NSVLi kinoklassika. Ka mitmed kodumaised Eesti NSV filmid on Tallinna tänavatel filmitud, nimetan vaid mõned: „Viimne reliikvia” (1969), „Varastati Vana Toomas” (1970), „Don Juan Tallinnas” (1971). Tuleb märkida, et kaks viimast filmi loetelus on tituleeritud kui kõige halvemad filmid terves Nõukogude Liidus. See on omaette saavutus, milleni vähesed jõuavad. Halba reklaami ei ole olemas! Kodumaine alternatiivsete filmide festival, mille nimeks Imelike Filmide Festival (IFF), on mõlemat filmi publikule tutvustanud.

Isegi Hollywoodi režissöörid tunnevad viimasel ajal suurt huvi Tallinna vastu. Kõige ehedamaks näiteks Christopher Nolani „Tenet” (2019). Action-stseenid toimusid nii Laagna teel kui ka Linnahallis. Filmivõtted tekitasid suurt meediakaja ja kõmu. Mais ja juunis 2021 toimusid Tallinnas inglise ajaloofilmi „Burial” võtted. Võtted leidsid aset Põhjala tehases Koplis. Tallinn mängis seekord sõjajärgse Berliini rolli. Filmis teevad kaasa mitmed kuulsad näitlejad, näiteks „Harry Potteri” filmides Draco Malfoyd kehastanud Tom Felton. Filmi lavastaja Ben Parkeri sõnul nautis Felton kevadel Tallinnas olemist väga ega tahtnud siit lahkuda. Filmis mängivad ka mitmed tuntud Eesti näitlejad, näiteks Tambet Tuisk, kes ütles, et „Buriali” puhul on meeskonnas väga palju eestlasi ja mõned rollid, mida esialgu pidid mängima briti näitlejad, kirjutati eestlastele ümber. Ka filmitegijad ise kiitsid Eestit ja eestlasi väga.

Valmistab ainult rõõmu ja uhkust, et Eestit ja Tallinna aina rohkem maailma kuulsate lavastajate ja näitlejate poolt tunnustatakse.

Huvi oleks aga veelgi suurem, kui kauaoodatud filmipaviljon oleks pääsenud riiklikult tähtsate kultuuriobjektide lõppvooru ja saanud kultuurkapitali toetuse. Tallinna linnaga on kokkulepe, et filmilinnak ehitatakse Paljassaare 17 asuvale krundile. Selle eelarve on hinnanguliselt 13 miljonit eurot. Kogu ettevõtmine on raha taha toppama jäänud. Sarnased linnakud on olemas nii Riias kui ka Vilniuses. Ivo Felt on öelnud, et ka „Tenetit” oleks Eestis kauem filmitud, kui oleks olnud paviljon, kuhu oleks saanud erinevaid võttepaiku ehitada.

Kui Tallinna linn saaks ära kasutada oma ilu ja võimalusi koos filmipaviljoniga, elavdaks see suuresti Eesti majandust ja ka kuulsust rahvusvahelisel filmirindel. Jääme ootama paremaid aegu!

Autor: Hendrik-Julius Kits, Tallinna Linnamuuseum