Illimar Pildi kolumn: kuidas suudab üheaastase beebi ema süümekateta sõbrannaga kohvikusse minna? Kus on lastekaitsjate silmad?

Vaatan siin mõnda noort emmet ja no ei saa aru, kuidas ta suudab üheaastase beebi oma ema kätte anda ja ise ilma süümekata sõbrannadega kohvitama minna. Lihtsalt õudus ruudus – kus on lastekaitsjate silmad, ma küsin!

Võib-olla ma mõtleksin sedasi, kui mul oleks kolm last vähem ja ma ei teaks laste kasvatamise tööst mitte kui midagi. Kolme lapse isana võin öelda: et olla hea lapsevanem, peab ka endale vahepeal puhkust andma. Ja täiesti süümekatevabalt. Suva, mida teised ütlevad või mõtlevad. Nad ei tunne sind ega tea, milline on sinu stressikoorem, unevõlg või suhtlemisvajadus. Kohe kindlasti võivad hinnangud endale hoida need inimesed, kes pole ühtegi last üles kasvatanud. Puhkama peab igas ametis, muidu põled lihtsalt läbi.