Kuidas oled jõudnud laulmise/näitlemise juurde ja miks see sulle meeldib?

Johanna Kristina: Laulmise juurde jõudsin 8-aastasena, kui esimest korda julgesin üksinda „Lauluratta“ laval esineda. Teater ja näitlemine hakkasid mind huvitama rohkem põhikoolis, kui olin näinud Nukuteatris lavastatud imetabast muusikali "Libahunt". Ja kuigi laulmine on olnud mu pikemaaegsem kirg, siis soovisin tegeleda ka näitlemisega ning astusin Tallinna 32. Keskkooli teatriklassi. Viimased kolm suve olen näitlejana töötanud Lottemaal kehastades särtsakat Itaalia rebast Juliat.

Kristjan: Laulsin juba päris väikese poisina. Mäletan, et lasteaias käisin pidevalt erinevatel lauluvõistlustel, mis mulle eriti meeldisid, kuna tulin sealt tagasi alati mingisuguste maiustustega (üks shokolaad on endiselt meeles, milles oli mingi moos sees ja ma polnud seda tol ajal kusagilt mujalt saanud). Kooli pandi mind samuti Westolmi gümnaasiumi muusikaklassi.

Esimese teatrikogemuse sain viiendas klassis, kui osalesin Malviuse muusikalis "Oliver", aga lähemalt sõbrunesin teatriga Tallinna 32. Keskkooli teatriklassis, mille ajal end ka pooljuhuslikult Superstaarisaate
finaalist leidsin. Hetkel olen leidnud enda kutsumuste kuldse kesktee Lottemaa näol, kus saan kirge teatri, muusika ja sõnumi "headus teeb elu huvitavamaks" vastu väljendada.

Kevin: Näitlemise juurde jõudsin ma juba väikese poisina, kui sain esimesest teatriskäigust enda sisse selle pisiku ja see on minu sees tänase päevani.

Kas mäletad oma esimest kohtumist Lottega?

Johanna Kristina: Olin ise veel päris väike, kui Lotte multifilm välja tuli ja mäletan, et vaatasin seda kui mitte iga päev, siis kindlasti üle päeva. Mingiks hetkeks oli mul see multifilm lausa peas.

Kristjan: Ma olin 23 ja mulle tehti pakkumine tulla tööle Lottemaale. Olles täpselt kuidagi vales vanusegrupis lastetu mees, siis ma polnud selleks ajaks veel multikaid näinud, aga ma olin üllatunud, kui naljakas ja samas armas saab üks maailm olla. Siiani ajab "Leiutajateküla Lotte" mind iga kord naerma.

Kevin: Esimene kohtumine oli mul Lottega teleekraani kaudu, kui väikese poisina multifilme vaadates talle kaasa elasin.

Teile kõigile tegi ettepaneku uues Lotte etenduses kaasa lüüa loo üks autoritest Janno Põldma. Mis emotsioone see tekitas?

Johanna Kristina: Janno Põldma on läbi imeväe minusse alati uskunud. Ma ei suuda seda kirjeldada, kui särama ma hakkasin, kui ma sellest teada sain! Hõiskasin ja tantsisin suurest rõõmust pea terve õhtu.

Kristjan: Tunne oli tohutu tänulikkus selle usalduse eest mind projekti kaasata ja anda see roll minu näol amatöörnäitlejale.

Kevin: Mind mind valdas suur rõõm, et saan milleski nii suurejoonelises kaasa lüüa ja selline pisike ärevus kaasnes sellega ka.

Mis sulle iga uue etenduse ettevalmistusprotsessis kõige enam meeldib?

Johanna Kristina: Mulle meeldib, et ma saan näha ja kogeda, kuidas käib lavatagune elu professionaalsetel näitlejatel ja lauljatel. Kuna ma ise loodan ka ühel päeval nende sekka kuuluda, siis võtan sellest kogemusest kõik!

Kristjan: Ideede põrkumine, arendamine ja seeläbi teemanti lihvimine lõppproduktiks. Detailides peitub minu jaoks võlu.

Kevin: Mulle meeldib uue etenduse ettevalmistusprotsessis kõige rohkem see, et saab näha kuidas tekstist kasvab välja terve maailm ja saab reaalsuseks.

Lotte etenduses kehastad õunaussi. Kuidas õunaussid sinu arvates räägivad ja liiguvad?

Johanna Kristina: Õunaussi peale mõeldes tuleb esimese asjana ettekujutus sellisest väänlevast, heledahäälelisest ja naljakast olendist. Ja seda nad ilmselt ongi.

Kristjan: Sellele teaks kindlasti vastust rännukoer Klaus. Ma arvan, et üks korralik õunauss kuulab ikka (õuna)südame häält ja talitab vastavalt.

Kevin: Õunaussid on liikumiselt sellised plastilised, aga oskavad ka väga hästi jäigad olla. Minu peas räägivad nad natuke kõrgemalt ja kuna ilmselt on nad lobamokad ja neil on palju tähtsat rääkida, siis ka kiiremini.

Kuidas oma rolliks ette valmistud?

Johanna Kristina: Harjutan, kordan ja õpin oma ala parimatelt ehk vaatlen õunaussikesi.

Kristjan: Ega väga ei valmistugi. Lasen protsessil juhtuda ja selle materjali pealt on tulemus niikuinii äge.

Kevin: No eks ikka jälgin õunu teise pilguga ja õuna süües pigem loodan õunaussiga kohtuda. Muidugi jälgin ka muid röövikuid ja ussikesi.

Mis sind Lotte uue etenduse juures kõige enam võlub?

Johanna Kristina: Lotte ei löö kunagi millelegi risti ette ja rasketes olukordades suudab alati optimistliku meelega lahenduse leida.

Kristjan: Eelkõige meeskond. Protsessi jälgimine ja selle orbiidil olemine saab olema äärmiselt põnev.

Kevin: Uue etenduse juures võlub mind kõige rohkem see, et kokku saab väga kirju ja huvitav seltskond. Ja muidugi ka see, et seal on nii suur lava ja vaatemäng saab kõigile äärmiselt vinge olema.

Mis on Lotte iseloomuomadused, mida enim hindad?

Johanna Kristina: Sõbralikkus, uudishimu ja positiivsus.

Kristjan: Lotte ei otsi kunagi põhjust end asjadest või probleemidest välja
vingerdada ja hüppab pea ees lahenduste poole. Seda alati lustiga ja
teistega arvestades.

Kevin: Lotte puhul hindan ma kõige rohkem tema heatahtlikkust, et ta on kõigi jaoks olemas ja ei tee kunagi kellelegi liiga.

Kellega Lotte maailma tegelastest sa ise enim sarnaned?

Johanna Kristina: Raske öelda. Võibolla mõnes mõttes Itaalia taevarebase Juliaga, keda ma kehastasin ka Lottemaal töötades. Juliale meeldib olla selline selline särtsakas, julge ja pealehakkaja tegelane ning tegelikult mulle meeldib ka. Lihtsalt alati ma ei näita seda välja.

Kristjan: Ma arvan, et ma olen segu Adalbertist ja rännukoer Klausist.

Kevin: Kuna töötan Lottemaal juba mitmendat aastat näitlejana ja kehastan seal Adalberti, siis Aadu ongi kuidagi kõige südamelähedasemaks saanud ja kindlasti oleme ka mingil määral sarnased.

Kui peaksid ise mõne uue Lotte loo välja mõtlema, siis kus see tegevus toimuks?

Johanna Kristina: Kuna Lotte on juba Kuul käinud, siis äkki järgmine kord võiks ta lennata Marsile.

Kristjan: Leiutajatekülas. Seal on tohutult naljakaid karaktereid, kes väärivad võimalust end veidi rohkem avada.

Kevin: Ikka Leiutajatekülas, sest seal külas elavad ju koos kõigi lemmikud ja neil on veel seal palju teha ning näha.

Miks soovitaksid vaatajatel novembris uut Lotte etendust vaatama tulla?

Johanna Kristina: See etendus saab olema täis tantsu, laulu, akrobaatikat ja ägedaid seikasid. See pole pelgalt etendus, vaid suur show, kus igaüks tõeäoliselt leiab enda jaoks midagi, mis võib nende silmad särama lüüa.

Kristjan: Eelkõige, et veeta perega üks mõnus aeg selles fantastilises maailmas, mille Janno ja Heiki on loonud. Elu väärib rohkem muinasjuttu!

Kevin: Mina soovitan tulla sellepärast, sest Eestis ei ole te veel sellist muusikali kunagi näinud. Ja Lotte sobib alati kõigile, nii et hea aeg ka perega koos midagi teha.

Delfi ning ajakiri Pere ja Kodu poolt esitletav kogupereetendus „Lotte ja vana õunapuu saladus” jõuab lavale reedel, 19. novembril kell 19:00, laupäeval, 20. novembril kell 12:00 ning kell 17:00 Saku Suurhallis. Piletid on müügil Piletitaskus.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid