Nüüd läksime üle mitme hooaja uuesti - Preili on 14, Kutt 4 ja Tirts 2. Kaasa tuli sõbranna, kel sama vanad poiss ja tüdruk, kui meie pisikesed.

Kahe tunniga ei tee seal midagi ära

Jõudsime kohale kell 11 ja plaanis oli püsida seal kaks ja pool tundi, et Tirtsu uneajaks saaksime koduteele asuda. Nali! Muidugi ei saanud me selle ajaga poolt parkigi läbi vaadatud.

Kohe kohale jõudes vaatasin sõbrannat pika pilguga ja olin kade, et kuidas tema küll nii ettenägelik oli ja kahesele käru kaasa võttis. Meie Tirts pole juba aasta aega käru kasutanud, aga Lottemaa on suur ja minu laps armastab kõndida vähe, seega tundus mulle, et oleksin võinud siiski neljarattalise enne tulekut välja otsida. Jõudsin seda kadedust vaid hetkeks tunda, sest kohe väravast sisse astudes seisid reas retrokärud, mida võis tasuta kasutada. Win! Sõbranna pidi pärast oma lapsekäru tühjalt lükkama, sest kõik lapsed hüppasid minu omasse. Nii tore!

Edasi hakkasime käima majast majja ja hoovist hoovi. Hästi kiirelt sai selgeks Lottemaa esimene reegel: iga lapse kohta peab seal olema üks täiskasvanu! Kohe üsna esimeste ehk Jäneste ja Bruno majade juures läksid me teed sõbranna perega üsna lahku ja üldiselt mul oma perega ka. Kutt jooksis ühes suunas, Tirts teises ja Preili pendeldas nende kahe vahet. Leppisime kiirelt mehega kokku, et tema vaatab pisikese ja mina keskmise järele, sest muidu tekib kaos. Nii töötaski see terve päeva jooksul. Nimelt on seal hästi palju teha ja igal pool on kogu aeg möll, lapsed tormavad ühe leiutise ja atraktsiooni juurest teise juurde ning juba korraks silma pilgutades võid oma nööbid ära kaotada.

Kus sa oled?

Meil (mul) tegelikult pärast juhtuski ühe korra, et kaotasin Kuti ära. Olime juba paar tundi ringi käinud, kui jõudsime Lotte majja. Algul tundus kõik hästi hallatav, Kutt lasi Lotte toas liutorust alla ja ma jälgisin teda rahulolevalt uksel. Mingi hetk läksin oma kahe suurema lapsega trepist alla ja jäin korraks Preiliga juttu ajama, kui järgmisel hetkel avastasin, et Kutt on täiesti kadunud. Jooksin terve maja uuesti läbi, viskasin pilgu ka õuele ja hõikasin poissi, kuid vastust ei tulnud. Kui tubadesse uuele ringile suundusin, kuulsin peenikest häält terrassilt: „Emmmeee!" Poiss leitud!

Minule pakkus kõige rohkem vaimustust see, et terve Lottemaa on üles ehitatud täpipealt nii, nagu oleksidki päriselt Lotte etendusse või filmi sattunud. Iga maja juures on just need detailid ja tegevused, mida filmiski näha saab ja KÕIK Lottemaal ringi kõndivad ja mängivad multikategelased on terve aja oma rollis täiega sees. Ei olnud üldse selliselt, et etenduses näed Klausi ja Brunot ning järgmisel hetkel kõnnivad nad sulle lavalt eemale minnes vastu ja ajavad omavahel juttu nagu „näitlejad." Ei, nad on ka tee peal astudes Klaus ja Bruno ning isegi, kui nad parasjagu mõne külastaja pilgu ees otseselt pole, võid neid salaja kuulates imestada, et nad ajavad ikkagi Klausi ja Bruno juttu! Minu jaoks täiega vau pühendumus!

Piletihinnaga kõik kulud kaetud

Sõbranna käis oma lastega kõik etendused läbi ja oli mega vaimustuses. Pärast tõi välja väga mõtlemapaneva märkuse, et kui algul Lottemaale minnes tundus neljaliikmelise pere eest 88 eurot ebaausalt suur summa, siis pärast see etenduste piletitesse ümber arvestatuna ei ole üldse enam kallis. Nad vaatasid läbi 4-5 etendust, mille eest oleks väljapool teemaparki pidanud igaühe eest vähemalt kümneka vaataja kohta välja käima. Eks ta tõsi ole. Minu lapsed aga olid nii püsimatud, et vaatasid igast etendusest vaid paar minutit algust ja siis pidime jälle mõnda majja või spordistaadionile lõbutsema minema. Samas meeldis ka mulle, et kui oled teemapargis juba sees, siis ühegi tegevuse ega atraktsiooni eest enam eraldi midagi maksma ei pea. Vaid toit on tasuline, kui süüa soovid.

Üks tore juhus oli ka, mis meid kõiki muigama pani. Lotte maja kõrval on Oskari lennumasin, mis näeb välja kui kuumaõhupall ja millega kõiki lapsi sõitma kutsutakse. Me läksime Kutiga ka ja sisse saanud, pandi uksed kinni. Keset lennumasinat oli põrandal suur ekraan, mis väga oskuslikult õhusõitu esitles, lendasime üle Lottemaa ja vaatasime kogu seda melu ülevaltpoolt. Põrand kõikus lennule vastavalt ja kõik oli nagu päris. Tulime siis ülevate emotsioonidega lennumasinast välja ja uurisin Kutilt, kuidas talle meeldis. Väga-väga meeldis ja tundus, justkui olekski ta arvanud, et käisime lendamas... kuni õue astudes jäi mu neljane poiss tardunult seisma, ajas käed rinnale risti ja teatas, et soovib nüüd sama asja väljast vaadata.... UPS.

Igatahes meie pere jäi väga rahule. Samas retrokärus tegi Tirts oma lõunaune ka ära ja Lottemaalt lahkudes oli kell juba kolm. Päris kõiki asju me läbi käia ei jõudnudki, sest näha oli, et väsinud oli juba ka Kutt. Kindlasti läheme järgmisel suvel uuesti. Tegelikult arvan, et siis ongi meil veel toredam, sest oma lapsi vaadates tundub mulle, et neile võiks seal aasta vanemana veel rohkem meeldida, kuna siis jõuavad nad ehk ka etendusi rohkem vaadata ning Tirtski peab lugu muudest teemadest peale miljon kakssada korda Jäneste maja liutorust alla laskmise.

MIKS ON ÕUNAPUUL 10 ÕUNA? Vastuse saad teada, kui tuled vaatama uut kogupereseiklust "Lotte ja vana õunapuu saladus". Piletid müügil SIIN