Uue ajastu vanalinna eesmärk on 5000 püsielanikuga asum

Uue ajastu vanalinna eesmärgiks on vanuseliselt ja sotsiaalset mitmekesine, u 5000 püsielanikuga asum, mida on tänasest vähemalt kaks korda rohkem. Kohaliku kogukonna toetus loob õige väärtuse elu- ja ärikeskkonna arengule. Püsielanikkonna drastiline vähenemine on märk sellest, et koroonaeelne linna juhtimine ja ettevõtlus olid seljaga kogukonna poole. Planeerimise võtmekohaks on püsielanikega kokkulepitud koormusega turism ja ööelu.

Eluvaldkondade mitmekesisus

Uue vanalinna mudel eeldab lisa- ja eluväärtusele suunatud investeeringuid ja plaani linnaruumis tervikuna. Pikemate sihita, tümaka saatel lihtsa kärakamüügi kogunemine keskaja müüride vahele, kus puudub heliisolatsioon ning muu nõuetekohane, ei olnud juhtimine, vaid lihtviisiline kaos ning sõi välja nii mõnegi muu eluala, mis elusasee asumisse hädavajalik. Sisse ei toonud see ei piirkonnale, elanikele ega riigikassasse, küll aga suurendas korrakaitse ja tervishoiu kulusid.

Tänaseks on selle tulemusena vähenenud ajaloolisele vanalinnale iseloomulik eluvaldkondade mitmekesisus. Tagajärjeks see, et Eesti elanikud on võõrandunud vanalinnast ja ei tule siia enam käima, kultuuri tarbima, sööma ja poodlema. Kui turistide kadudes nii mõnigi meelelahutuskoht püüdis teha pakkumisi kohalikele, et muutunud oludes ellu jääda, siis hilinenud kannapööre kohalikku sihtrühma ei kõnetanud.

Uue vanalinna mudel

Uue vanalinna visiooni järgi hoolitakse kultuuripärandist ja seejuures toimib igapäevane elu, on saginat täis tänavad ja mugav, keskkonnasäästlik ning turvaline keskkond. Säilib ja uueneb vanalinnale omane mitmekesisus oma elamute, koolide, kirikute, teatrite, kinode, muuseumide, näitusesaalide, kohvikute, restoranide, kaupluste, teenindusasutuste, büroode, ateljeede, lasteaia, vanadekodu, sündmusruumidega jne. See oleks õige koht, kus paiknevad Eesti edukate kaubamärkide ärid ja esindused.

Kuidas koostöös linnaga uue vanalinna mudel käivitada?

Elu- ja ärikeskkonna areng on Tallinna üldise linnaruumi ja ettevõtluse arendamise teemaderingi osa, mille akuutsuses enam keegi ei kahtle.

Ettepanekuid

Avaliku ruumi kujundamine

  • Eesti kaubamärkide ja iduettevõtete esinduste asumine vanalinna tänavatele avanevatele esimese korruse äripindadele, back-office’d ka kõrgemale;
  • koostöös EAS-iga e-Eesti esitluskeskus-esinduse avamine vanalinnas;
  • ajutiste sündmusruumide avamine kasutultseisvates siseruumides (pop-up kohvikud, -galeriid, töökojad, poed, õpitoad jne);
  • linna pindade väljaüürimine üksnes päevasel ajal kohalikele elanikele osutatavate teenuste osutamiseks;
  • asumi kogukonna maja, sh vanurite ja noortekeskuse avamiseks jne;



Nõuded meelelahutusasutustele

Menetluses on kesklinna üldplaneeringu planeerimisseadus, mis aitaks luua selgemad nõuded, kus ja kuidas meelelahutusasutust pidada.

  • meelelahutus- ja majutushoonete asukohtade määramine.


Kohaliku omavalitsuse teenused vanalinnas

  • Munitsipaallasteaia avamine vanalinnas;
  • Vanalinna piirkonnakooli taastamine kohalikele lastele põhikooli ulatuses;
  • Muinsuskaitse osakonnas ehitustehnilise nõustamise võimekuse ja teabekeskuse loomine. Vastavate toetusprogrammide kättesaadavaks tegemine;
  • UNESCO maailmapärandi nimekirjas olevate vanalinnade parima kogemuse kohta info hankimine ja sellekohaste konverentside korraldamine;
  • Munitsipaaleluruumid vanalinna;


Liikluse ja parkimise korraldus

  • Vanalinna liikluses jagatud ruumi (shared space) põhimõttel rajaneva tervikliku jalakäijate- ja kergliiklusala moodustamine koos vajaliku taristuga;
  • Elanikele vaba juurdepääs sõidukiga vähemalt peatumiseks (LS § 2 53 mõistes) vahetult oma kodu, asutuse või äri juures, residentidele ja nende külalistele tasuta või mõõduka hinnaga parkimine kuni 300 m raadiuses kodust, asutusest või ärist;
  • Tasuta parkimiskellaga parkimine vanalinna ümbruses paiknevates parklates tööpäeva õhtutel kella 18.30 - 23.00 (etendusasutuste tööaeg), ka laupäeval ja pühapäeval kell 11.00-23.00.



Mida saab linn ja riik koostöös ära teha?

Vanalinn on piirkond, kuhu sobivad avaliku sektori asutused. Üks piirkonna toetamise viise on mitte müüa avaliku võimu omanduses olevaid pindu, vaid vastupidi, osta vanalinna strateegilise tähtsusega ruume/ehitisi. Nende pindade kasutusse andmisel tuleks eelistada uue vanalinna mudeli kohaseid ettevõtmisi.

Siia juurde sobiksid eriti hästi toetavad meetmed vanalinna ehitiste kaasajastamiseks ja energiatõhususe tõstmiseks. Kredexi meetmed on senini olnud täiesti välistatud.

Ühiste sammudena võib välja tuua turismiarenduse uue strateegia. See eeldab kruiisi- ja bussituristide päevase piirmäära kokkulepet ning püsielanike esindusorganisatsiooni kaasatust strateegia väljatöötamisse. Ühe võimalusena võib omakorda kaaluda siht-/koht-otstarbelise kasutusega turismimaksu rakendamist, mida on tänaseks kasutanud mitmed linnad ja riigid.

Riigi poolsete sammudena toome välja veel kolm olulist meedet, mis Tallinna vanalinna jätkusuutlikku arengut toetavad:

  • Loamenetluse (koha-, muusika mängimise- ja alkoholi müügi tarvis) taastamine öisel ajal toimuvale meelelahutusele ning toitlustusele, sh baaridele, ööklubidele jmt;
  • Külaliskorterite maksustamine selliselt, et omanikel oleks kasulikum anda korter pikaajalisele üürile ja/või loamenetluse kehtestamine ja/või külaliskorteri pidamise lubamine maja teiste korteriomanike nõusolekul ja/või muu mõistlik reguleerimine;
  • Piirkonnapolitseiniku töökoha tagasitoomine vanalinna.