Samas on koroonaeelsetel aastatel olnud aina rohkem kuulda, et turistide vool vanalinnas on liiga domineerivaks paisunud ja et meidki on tabanud teinekord kruiiside tipphooajal overtourism-olukord. Koroonajärgse ajastu vanalinna tühjad tänavad ja väljasurnud ärid on jällegi teine äärmus.

Kogu maailmas käib praegu arutelu, kuidas praegust „turismivaest“ aega ära kasutada, et populaarseid turismisihtkohti ümber kujundada. Peame meiegi endale selle küsimuse esitama.

Kuidas kujundada tuleviku Tallinna vanalinna, kus tunneks end hästi nii kohalikud kui ka turistid?

Turismirahva ettepanekud


Vanalinn: sõbralik ja avatud kogukond nii kohalikule kui ka turistile

Tänapäeva turistid on eelkõige autentsete elamuste jahil, tahetakse näha päris elu. Lõbustuspargi tüüpi kunstlik vanalinn ei meeldi kellelegi, ei turistidele ega kohalikele. Seega meie unistuste vanalinn on eelkõige kenasti toimiv kohalik elu- ja ärikeskkond, kus kohalikud tunnevad end hästi, turistid on teretulnud ning turistide teekond läbi linnaruumi on korralikult planeeritud.

Kuidas seda saavutada? Eelkõige on vaja arendada teenuseid ja tegevusi, mis tooks kohaliku eesti külastaja vanalinna nautima kultuuri, sööki-jooki, vaba aega veetma, ostlema jne. Selleks, et vanalinnas oleks mõnusaid kohvikuid, galeriisid, õpitubasid ja teenuseid, oleks linnal vaja konkreetset seda lähenemist toetavat rendipindade strateegiat ning ka paremaid parkimisvõimalusi. Teine teema on vanalinna püsielanikkonna elukeskkonna teadlik arendamine, et vanalinn oleks ka elatav. Ja kolmandaks, turistide teekonna teadlik planeerimine linna ja turismiettevõtete koostöös.

Vanalinn kui elav kultuurimaastik

Vanalinnas on juba praegu tihe kultuurimaastik oma paljude muuseumite, galeriide, õpitubade, kirikute, kontserdipaikade ja klubidega. Et kohalikud Eesti elanikud rohkem tee vanalinna leiaksid ning et pigem just kultuurihuvilisi turiste kõnetada, oleks väga heaks võimaluseks panustada koordineeritud sündmuste korraldamisele vanalinnas, mis aktiveeriks ja ühendaks nii kultuuri kui ka ettevõtlust – erinevat formaati festivalid, kontserdid, avatud uste päevad, avatud hoovide päevad, muuseumiööd, ajalooliste traditsioonide ja meistrite hoovide elustamised jne. Selliseid sündmusi võiks toimuda aasta ringi ja tihedalt, eelkõige sügisest kevadeni. Olulisteks parameetriteks on kindlasti ka sündmuste pikem planeerimisperiood ja korralik infoväli.

Kuidas seda saavutada? Elav ja atraktiivne sündmuste kava vanalinnas, mis haarab kaasa ka ettevõtjaid ning on planeeritud pikalt ette.

Säästlik turism vanalinnas: teeme ära!

Säästlikust ehk kestlikust turismiarendusest on palju räägitud, kuid turismirahva unistus on, et see koostöös linna, riigi ja ettevõtjate vahel ka päriselt ühiselt ellu viidaks ega jääks lihtsalt suurteks sõnadeks kuskil arengukavades. Säästlik turism ei tähenda ainult rohelise mõtteviisi rakendamist, vaid ka just seda, et turismisihtkoha (loe: vanalinna) planeerimisel arvestatakse kohalike elanikega ja kohaliku kogukonnaga; et turismist teenitud tulust saaks osa nii piirkond kui ka kogukond ning et turistide teekonna planeerimisel arvestatakse nii kohalike kui ka turistide vajadusi.

Kuidas seda saavutada? Koostöö. Koostöö. Koostöö. Ainult linn üksi või ettevõtjad üksi seda ellu viia ei suuda.

Ehk siis kokkuvõtvalt: turismirahvas soovib Tallinna vanalinnas head tasakaalu turistide ja kohalike vahel ning oleme ise valmis selle keskkonna kujundamisel kaasa lööma!